/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
Olümpiasangari Gerd Kanteri isa Jaan Kanter loodab, et poeg jätkab sama tugevalt ning et 2012 aasta Londoni mängude järel võib teda juba kahekordseks võitjaks pidada.
Kanteri isa: Gerd võiks kahekordne olümpiavõitja olla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meeleolu on okei, ma ei närveerinud üldse,» kuulutas Kanteri isa Jaan Kanter finaalijärgselt, ning teatas, et oli just šampusepudelilt korgi löönud. «Ma tundsin ennast selle võistluse eel väga kindlalt.»
See, kust tuli Jaan Kanteri enesekindlus poja seekordses edus, on omamoodi naljakas. Nimelt Gerd Kanteri viimane treening kodus Kivi-Vigalas oli kehv ning aeg on näidanud, et siis võib oodata edukat esinemist võistlustel. Kuigi tol korral oli vihmane ilm ning isa-poja tandem oli vast olnud sünnipäevast väsinud, olevat õhtune treening üldse nigel olnud.
Isa teadis, mida poeg teeb
«Kui ta viimati kodust ära läks, siis ta tegi viimase trenni ja see oli nii kehv, kui vähegi olla võis. Ta pole siin Vigalas kunagi nii vähe visanud,» rääkis Jaan Kanter. «Siis ma ütlesin, et nüüd, Gerd, võib öelda, et sul on kuld taskus. Tavaliselt on nii, et kui ta kodus vähe heidab, siis läheb võistlustel hästi, ja nii oligi.»
Vana Kanter olevat enda sõnul terve võistluse suhteliselt rahulik olnud – poega hästi tundes teadis ta täpselt taktikat ning seda, mida oodata.
«Võistlus kulges täpselt Gerdi stsenaariumi järgi, nagu oli planeeritud. Niipalju kui olen Gerdiga neid võistlusi läbi arutanud, on tavaliselt nii olnud, et ta üritab kolmanda või neljanda katsega,» selgitas Jaan Kanter. «Muidugi Alekna vastu oli natuke teine plaan, täna oli aga näha, et ega Alekna nii väge täis polnud.»
Enne finaali ennustati suurt duelli Kanteri ja just kahekordse olümpiavõitja Alekna vahel, kuid leedukas sai lõpuks pronksmedali – kahe favoriidi vahele mahtus Poola vägilane Piotr Malachowski. Jaan Kanterit selline sündmuste käik liigselt ei üllatanud.
«Eks Alekna puhul loevad natuke ka eluaastad. 37 enam nii erk vanus ei ole,» arvas Jaan Kanter. «Poolakas oli küll esialgu üllatus, kuid kui tema viimase aja tulemusi vaadata, siis oli tema medal suht loogiline.»
Jaan Kanter tunnistas, et mingit erilist kommet perel poega edukate esinemiste järel vastu võtta ei ole – tihtipeale jääb isegi lennujaama vastu sõitmata, kuna pojal läheb tiitlivõistlustel liiga tihti edukalt.
Isa ootused poja suhtes on veelgi kõrgemad, nimelt soovib mees poja edukat esinemist ka nelja aasta pärast, Londoni olümpiamängudel.
«Gerd võiks kahekordne olümpiavõitja olla,» teatas vana Kanter. «See on ka Gerdi suur unistus ning ega ta nüüd püssi põõsasse veel viska.»
Võõrad helistasid
Olümpiasangari ema Imbi Kanterit üllatas, et kodutelefonile helistasid täiesti suvalised inimesed ning soovisid õnne.
«See oli kõige üllatavam, et võõrad inimesed võtsid ühendust,» imestas Imbi Kanter. «Selge see, et sugulased ja tuttavad helistavad ja õnnitlevad, aga et võõrad? Muidugi teeb see sooja tunde sisse.»
Telefon oli nii punane, et kettaheitja vanemad ei saanud kordagi pausi pidada – isegi söömas ei jõutud vahepeal käia.
«Kui sa ühte juttu pead ikka kolm korda rääkima, siis nagu enam ei tule hästi välja,» naeris Imbi Kanter.
Olümpiavõitja ema tunnistas, et kuigi autasustamistseremoonia võttis pisara silma, oli võistluspäeval olnud võimsam tunne.
«Ikka on hea tunne oma poega kõige kõrgemal pjedestaalikohal näha, aga eile oli kindlasti võimsam tunne,» sõnas Imbi Kanter.