Balta haige, ülejäänud Eesti tipud üha paremas hoos

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Peetre näitas tõugete järel võimsaid emotsioonipuhanguid.
Taavi Peetre näitas tõugete järel võimsaid emotsioonipuhanguid. Foto: Mihkel Maripuu

Samal ajal kui Eesti kergejõustikuparemik rassis Kohilas Kuldliiga etapil, käis kaugushüppaja Ksenija Balta pärast nädalast haigust esimest korda koduseinte vahelt väljas.



Kohilas oma ülejäänud õpilasi juhendanud Balta treeneri Andrei Nazarovi sõnul tabas Eesti parimat naiskergejõustiklast külmetushaigus nädalapäevad tagasi. Sellega kaasnenud palavik ja muud vaevused aheldasid ta pikkadeks päevadeks tuppa.

«Võimalik, et organism andis märku, et sellel ajal polnud hea treeningutel pingutada,» otsis Nazarov kaasa haigestumisele seletust. Millal tänavu vaid korra võistelnud Balta taas kaugushüppesektorisse tuleb, pole veel teada.

Kuid samal ajal püstitati Kohila staadionil üks tippmark teise järel.

Kui Eesti parimad kettaheitjad areenile jõudsid, said nad meeldiva üllatuse osaliseks – staadionil puhusid just kettaheidet soosivad tuuleiilid. Võistluse alguseks olid need aga kadunud kui tina tuhka. Ometi suutsid kettaheitjad publikule vast kõige kõrgetasemelise etteaste pakkuda.

Tänavu esmakordselt Eestis võistelnud Gerd Kanter võidutses 67.96ga, teine oli oma hooaja tippmargi heitnud Märt Israel 64.83ga ja kolmas isikliku rekordi püstitanud Margus Hunt 60.36ga.

Kolmest mehest kõige enam säras pärast võistlust Israel, kes hüppas õnnestunud soorituse järel õhku ja tormas ühe oma juhendaja Uno Ojandi juurde. Tänavu Eesti teiseks numbriks kerkinud Israel oli keskpärastes oludes saavutatud tulemusest üllatunud, seda enam, et parasjagu on tal käsil tugev treeningutsükkel.

«Vahepeal oli vorm väga hea, ent mõistsin, et EMini pole seda võimalik hoida. Seepärast lõime selle raskete treeningutega alla,» selgitas Israel. «Sellises seisus heidetud tulemus on puhas boonus ning annab lootust, et EMil võib loota enamat.»

Israelil on tänavu selge eesmärk: Barcelona EMil soovib ta jõuda lõppvõistlusele. Seni pole see tal tiitlivõistlusel õnnestunud. «Eesti meistrivõistluste ajaks peaks juba vormi kätte saama, sealtmaalt tuleb seda vaid hoida.»

Ka Kanter jäi võistlusega enda sõnul rahule. «Harju keskmine tulemus. Veelgi parem olnuks 68.50 heita, aga särtsust jäi puudu,» avaldas Pekingi olümpiavõitja, kes 1. juulil sõidab USAsse Teemantliiga etapile.

«Pärast seda on kaks versiooni – kui läheb hästi, siis rakendan ühe versiooni, kui aga mitte, siis teise. Sellest oleneb ka Eesti meistrivõistlustel osalemine,» arutles ta.

Hunt seevastu kavatseb võimalikult palju võistelda. Igal võimalikul jõuproovil teeb ta kaasa. Eesmärgiks on ületada Barcelona EM-norm 61.90. «Ega see tegelikult väga kaugel polegi.

Olen võrreldes mullusega palju enesekindlamaks muutunud. Enam ei ole enne võistlust nii, et värisen ja mõtlen, et pean nüüd kõva tulemuse heitma. Võtan võistluseid pingevabamalt,» sõnas Hunt.

Sama pingevabalt üritab iga võistlust võtta ka kuulitõukaja Taavi Peetre, kes Kohilas uuendas oma hooaja tippmarki. Seekord jäi parimaks 20.24. Kuus aastat tagasi tõugatud isiklikust rekordist jäi lahutama vaid kuus sentimeetrit.

Võimalik, et viimasel katsel oleks see isegi alistunud, kuid Peetre ei suutnud ringi püsima jääda. «Viimane tõuge ajas märatsema. Ma ei näinud, kui kaugele see maandus. Ainult seda nägin, et üle astusin,» avaldas Peetre, kelle eesmärgiks tänavu on võimalikult palju võistelda.  «Eesmärk on tehnikat kinnistada. Õnneks oli Sass (treener Aleksander Tammert – toim) ka siin ja aitas näha, mida valesti teen.»

Maris Mägi püstitas 300 m jooksus Eesti tippmargi 37,95. Seni Egle Uljase nimel püsinud tippmarki parandas ta 24 sajandikuga. Harva joostaval distantsil osalemine näitas Mägile, kus ta hetkel asub.

«Kindel plaan oli joosta esimesed 200 m väga kiiresti, teadsin oodata, et lõpp tuleb väga raske,» selgitas Mägi. «Praegu, kohe pärast jooksu, ei oskagi öelda, kas see õnnestus – pean pärast videost vaatama.» Barcelona EMil osaleb Mägi mõistagi klassikalises 400 m jooksus.

Hooaega alustasid seni vigastusest taastunud kaugushüppajad Tõnis Sahk ja Jaanus Uudmäe. Sahk oli hoojooksuga selgelt hädas ning piirdus 7.38 ja neljanda kohaga. Põhikohaga kolmikhüppaja Uudmäe oli eile 7.55ga teine. Võitis ukrainlane Dmitri Belotšerkovski.

Odaviskes vandus 74.21 visanud Andrus Värnik alla vaid Läti ässadele. Vadims Vassilevskis viskas 83.21 ja Ainars Kovals 81.68.

AJAKAVA

Laupäev

(meeste 1. grupis on Raja ja Pahapill, naiste 1. grupis Anne Viskov ja Šadeiko)
10.30 Avatseremoonia, 11.15 100 m (2. grupp), 11.40 100 m tj (2. grupp), 11.55 100 m tj (1. grupp), 12.00 Kaugushüpe (2. grupp), 12.25 Kõrgushüpe (2. grupp), 12.30 100 m (1. grupp), 12.35 Kõrgushüpe (1. grupp), 13.15 Kaugushüpe (1. grupp), 13.45 Kuulitõuge (2. grupp), 15.00 Kuulitõuge
(1. grupp), 15.25 Kõrgushüpe (2. grupp), 16.00 Kuulitõuge (2. grupp), 16.40 Kõrgushüpe (1. grupp), 17.00 Kuulitõuge (1. grupp), 17.45 200 m (2. grupp), 18.05 200 m (1. grupp), 18.35 400 m (2. grupp), 19.00 400 m (1. grupp).

Pühapäev

10.00 110 m tj (2. grupp), 10.45 Kettaheide (2. grupp), 11.30 Kaugushüpe (2. grupp), 11.40 110 m tj (1. grupp), 12.25 Kettaheide (1. grupp), 12.45 Teivashüpe (2. grupp), 12.50 Kaugushüpe (1. grupp), 13.35 Odavise
(2. grupp), 14.25 Teivashüpe (1. grupp), 15.00 Odavise (1. grupp), 16.35 Odavise (2. grupp), 17.00 800 m, 18.15 Odavise, 19.55 1500 m.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles