Kuidas lõppes USA sportlaste võitlus Sotši koerte genotsiidi vastu?

Kaarel Täll
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kelli Stack
Kelli Stack Foto: SCANPIX

USA hokinaiskonna ründaja Kelli Stack sõitis veebruaris Sotši olümpiamängudele lootuses tulla tagasi koos medaliga ning täitiski seatud eesmärgi, kuid lisaks väärismetallile tõi Stack koju ka väikese koera, kelle nimeks sai hokiareeni järgi Shaiba. USA sportlased päästsib OMi ajal veel nii mõnegi elu.

Eelmisel suvel hakkasid levima kuuldused, et olümpiamängude ajaks plaanitakse Sotši linnapildist eemaldada 2000 kodutut koera. Kõiki koeri ei jõutud aga OMi ajaks aga eemaldada ning paljud sportlased nägid pealt, kuidas koerapüüdjad loomi piinasid ning suure tõenäosusega suur osa loomi ka tapeti. «Mul tuli pisar silma, kui nägin kuidas mehed koerasid kaubikusse panid. Lubasin endale, et teen selle vastu ükskõik mida,» rääkis Stack.

Rahvusvahelise loomaõiguste eest võitleva grupi eestvedaja Kelly O’Meara sõnul kaotasid olümpiamängude tõttu elu koguni 4000 koera. Sportlaste eestvedamisel suudeti mõni elu siiski päästa ning mitmed hulkuvad koerad leidsid uue kodu teiselpool ookeanit.

USA freestyle-suusataja Gus Kenworthy leidis Venemaalt endale kaks neljajalgset sõpra, kelle nimeks said Jake ja Miška. Lumelaudur Lindsey Jacobellisel on pärast OMi kodus koer nimega Sotši. Olümpialinna nime sai ka USA bobikelgukoondise abiline Amanda Birdi uus koduloom. USA meeste hokikoondise mängija David Backers tõi kodumaale kaasa kaks koera, kuid oma koju ta neid siiski ära ei mahutanud. Tänakseks on Venemaalt pärit Sotši Juunior ja Jake leidnud uue kodu Backersi koondisekaaslaste Kevin Shattenkirki ja Derek Stepani juures.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles