On juba tavaks saanud, et Euroopast väljaspool peetavatel maailmameistrivõistlustel tõuseb nelja parema sekka mõni üllataja. Seekord jääb see roll kas Ghana või Uruguay kanda. Mida ühe või teise edu jalgpallile tähendaks?
Mida tähendab Ghana või Uruguay jalgpallimaailma tippu tõusmine
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
28. juuni 2010, 08:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik Aafrika meeskonnad – Alžeeria, Elevandiluurannik, Nigeeria, Kamerun, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Ghana – alustasid esimest Mustal Mandril peetavat jalgpallipidu kindla edumõttega. Nii mõneski riigis öeldi välja, et tulemus, mis jääb alla maailmameistritiitlile, on ebaõnnestumine. Nigeeria president Goodluck Jonathan lootis tiitlit, Kameruni esiründaja Samuel Eto’o lubas seda. Kõik märgid näitasid, et perspektiivikad Aafrika koondised on lõpuks valmis suurteks tegudeks.
Tegelikkuses järgnes üks krahh teisele. Aafriklaste viimase aja kõvem koondis Kamerun lõpetas alagrupi punktita, teine «suur» – Nigeeria – ühe punktiga. Alžeeria, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Elevandiluurannik näitasid küll teistele hambaid, kuid langesid samuti esimeses ringis. Kuna ainsana pääses pärast liider Michael Essieni väljalangemist edasi vähem ülespuhutud Ghana, hakati uuesti spekuleerima, kas Aafrikale ikka on vaja nõnda palju kohti maailmameistrivõistluste finaalturniirile. Miks anda neile näiteks Euroopa või Lõuna-Ameerika arvelt kohti, kui nad ei suuda korralikku konkurentsi pakkuda.
Ghana edu võib aga kõik arvamused pea peale pöörata. Veerandfinaali vastase Uruguay skalp peaks Ghana jaoks heal päeval olema ületatav takistus ning juba 2. juulil peaks selge olema, kas ghanalased jõuavad esimest korda ajaloos Aafrika meeskonnana poolfinaali. Sellisel juhul peaks skeptikud end tagasi hoidma ja tunnistama, et Aafrikale antud viis kohta (tänavusel MMil kuus, kuna võõrustaja Lõuna-Aafrika Vabariik sai lisakoha – toim) on täpselt paras. Kui aga Ghana oleks poolfinaalist veelgi edukam?
Uruguayd on alati imelik suurüllatajaks pidada. Neil on ju kaks maailmameistritiitlit, sama palju kui jalgpalli suurriigil Argentinal. Ometi jääb uruguaylaste viimane edukas turniir aastasse 1950, kui Brasiiliast võidukarikaga naasti. Paraku on Uruguay koondise käekäik alates sellest alla käinud ning nende jaoks on viimasel ajal kordaminek seegi, kui MMile üldse kvalifitseerutakse. Seega, Uruguay edutee oleks siiski üllatus ning kolmas MM-tiitel lausa ime.
Kui veidi vaoshoitumalt arutleda, siis mida tooks kaasa Uruguay jõudmine nelja parema hulka? Vaadelgem turniiritabeli ülejäänud kolme osa. Uruguay poolfinaalivastane tuleb nelikust Holland, Slovakkia, Brasiilia ja Tšiili. Kahel viimasel, eriti aga Brasiilial on suurepärane šanss samuti nelja parema hulka jõuda.
Tabeli teise osa ülemises pooles selgitavad poolfinalisti eile hilisõhtul madistanud Argentina–Mehhiko paari võitja ning Inglismaa alistanud Saksamaa. Eeldusel, et Argentina oli eile õhtul edukas, on ka neil fantastiline šanss poolfinaali jõuda.
Vastane tuleb neile nelikust Paraguay, Jaapan, Hispaania ja Portugal. Enamik eksperte panustaks selles nelikus paari Hispaania–Portugal võitjale, kuid kui võtta arvesse, et Paraguay kohtub eeldatavalt nõrgema Jaapaniga ning hispaanlastel ja portugallastel võib üksteisega madistamisest veerandfinaaliks toss otsas olla, on Paraguayl variant jõuda nelja hulka.
Kujutlegem olukorda, kus poolfinaali paarid on Uruguay–Brasiilia ja Argentina–Paraguay (isegi kui ühe nendest vahetaks välja mõni eurooplane). See meenutaks pigem Lõuna-Ameerika meistrivõistlusi. Kas Euroopa jalgpallifännid peaksid tunnistama, et jalgpall on siiski Lõuna-Ameerika mäng? Või tõestaks see lihtsalt, et Vana Maailma koondised ei suuda väljaspool Euroopat hästi mängida?