Jalgpalli maailmameistrivõistlustel on jäänud konkurentsi vaid kaheksa meeskonda ning vastupidiselt harjumuspärasele olukorrale on jäme ots lõunaameeriklaste käes.
Kas Euroopa jalgpall suudab raskest seisust konkurente lüüa?
1. juuli 2010, 13:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavusel MM-finaalturniiril suutsid ennast veerandfinaali murda koguni neli Lõuna-Ameerika meeskonda, kolm tiimi Euroopast ning Aafrika ainsa esindajana Ghana.
Samas oli juba pärast alagrupiturniiri teada, et veerandfinaali pääseb vaid kolm Euroopa meeskonda, kuna kaheksandikfinaali suutsid murda ennast vaid kuus riiki kõnealusest maailmajaost, kes siis ka omavahel vastamisi läksid.
Kui tänavu on kaheksa parema sekka pääsenud vaid kolm Euroopa meeskonda, siis kehvemini on nende käsi käinud vaid esimesel MMil 1930. aastal, kui turniiril osales vaid neli eurooplaste tiimi.
Siinkohal tasuks mainida, et neli aastat tagasi Saksamaal toimunud finaalturniiril pääses kaheksa parema sekka koguni kuus Vana Maailma meeskonda ning esineliku kohad jagasid omavahel vaid Euroopa riigid.
Samal ajal on lõunaameeriklasi saatnud uskumatu edu – kui eelmisel MMil jõudsid sealt veerandfinaali traditsiooniliselt tugevad Brasiilia ja Argentina, siis viimati pääses Lõuna-Ameerikast üle kahe meeskonna kaheksa parema sekka 1978. aastal (Argentinale riputati kaela kuldmedalid, Brasiilia meeskond võitis pronksi ning kaheksa sekka jõudis ka Peruu).
Kuna tänavuse turniiri veerandfinaalides lähevad vastamisi Uruguay – Ghana, Brasiilia – Holland, Argentina – Saksamaa ja Paraguay – Hispaania, on teoreetiliselt võimalus, et poolfinaalides mängivad vaid Lõuna-Ameerika meeskonnad.
«Argentinal on endiselt väga head võimalused, Brasiilia mängib traditsiooniliselt hästi ning ka meie üritame sarnaselt Uruguayga teha asju võimalikult hästi,» vaagis Paraguay koondise peatreener Gerardo Martino pärast veerandfinaali pääsemist APga vesteldes meeskondade võimalusi. «Ma ei ütle, et üritame kirjutada ajalukku uut lehekülge, kuid tahame lihtsalt hästi mängida. Kui ma poleks näinud Brasiilia viimast kohtumist Tšiiliga, peaksin endiselt Argentinat favoriidiks.»
Kui poolfinaalid siiski vaevalt eurooplasteta mööduvad, siis finaalist eemale jäämine oleks Vana Maailma jalgpallile suur löök.
Seni on MMide ajaloos peetud vaid kaks esikohakohtumist, kus vähemalt üheks osapooleks pole olnud Euroopa meeskond. Esimene selline juhus oli kohe esimesel MMil 1930. aastal Uruguays, kui võõrustajad alistasid finaalis Argentina (selline finaal on ka sel aastal võimalik).
Teine kord oli 1950. aastal, kui tiitli saatuse otsustasid Lõuna-Ameerika riigid Uruguay ja Brasiilia (kuigi finaalkohtumist ei toimunud ja neli paremat heitlesid otsustava faasi alagrupiturniiri süsteemis, oli Uruguay ja Brasiilia vaheline matš sisuliselt esikohamäng).
Kui Brasiilia ja Argentina on alalised favoriidid, siis Uruguay jõudis MMil viimati nii kaugele 1970. aastal ning Paraguay pääses tänavu alles esimest korda kaheksandikfinaalist edasi ehk riigi jalgpalliajalugu on juba tehtud.
«Lõuna-Ameerika meeskondade mäng on võrreldes varasemaga paremini organiseeritud ning nad mängivad eurooplastega samal tasemel,» tunnustas Hispaania peatreener Vicente del Bosque konkurente.
«Me ei saa kunagi Euroopast suuremaks,» arvas siiski argentiinlaste juhendaja Diego Maradona fifa.com-iga vesteldes. «Kuid meil on suurepärased pallurid ja me peame nad seadma valmis mängimaks Euroopa suurtes liigades.»
Suurem osa fännidest on keskendunud Lõuna-Ameerika ja Euroopa duellile, ent kiputakse unustama, et konkurentsi on jäänud ju veel ka üks Aafrika meeskond, kes on juba ajalugu teinud ning valmis enda nime veelgi suuremate tähtedega sinna kirjutama.
Nimelt on Ghana kolmas Aafrika meeskond läbi aegade, kes jõudnud MM-finaalturniiril veerandfinaali (varasemalt on sellega hakkama saanud Kamerun 1990. aastal ning Senegal 2002. aastal), kuid seni pole ükski Musta Mandri meeskond suutnud suurvõistlusel poolfinaali murda.
MM võib püstitada negatiivse väravarekordi
Jalgpalli maailmameistrivõistlustel on jäänud pidada veel vaid kaheksa kohtumist (neli veerandfinaali, kaks poolfinaali, 3. koha kohtumine ja finaal) ning praegu tundub ülimalt tõenäoline, et tänavusest MMist tuleb läbi aega kõige väiksema resultatiivsusega finaalturniir.
Seni on Lõuna-Aafrika Vabariigis peetud 56 kohtumist ning selle ajaga on löödud kokku 123 väravat (millest kaks on olnud ka omaväravad) ehk keskmine näitaja on 2,20 tabamust mängu kohta.
Senine MMide vähemusrekord kuulub 1990. aastal Itaalias toimunud finaalturniirile, kus suudeti 52 kohtumisega lüüa 115 väravat ehk keskmine oli 2,21 tabamust matši kohta.
Selleks, et tänavune finaalturniir ei läheks negatiivses mõttes ajalukku, tuleb järele jäänud kaheksa kohtumisega mängijatel väravavõrku sahistada vähemalt 19 korda.
Seega peaks järgmise kaheksa mängu keskmine resultatiivsus olema 2,38 tabamust matši kohta.
Samas annavad üleeile hilisõhtul lõppenud kaheksandikfinaalid lootust, et negatiivset rekordit õnnestub siiski vältida. Kaheksa kaheksandikfinaaliga löödi 22 väravat ehk 2,75 mängu kohta.
Kui senine vähemusrekord kuulub keskmiselt 2,21 väravaga 1990. aastal Itaalias toimunud MMile, siis tagantpoolt teist kohta hoiab neli aastat tagasi Saksamaal toimunud finaalturniir keskmiselt 2,29 väravaga.
Selleks, et tänavune finaalturniir oleks resultatiivsem kui nelja aasta tagune, tuleks järele jäänud kaheksa matšiga mängijatel kirja saada veel 25 tabamust. (PM)