Spordipsühholoog: Suarezi käitumist võis ette näha

Mariel Gregor
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia koondise mängija ­Giorgio Chiellini näitab oma hambajälgedega õlga.
Itaalia koondise mängija ­Giorgio Chiellini näitab oma hambajälgedega õlga. Foto: AP/Reuters/ScanPix

Kui eelmisel nädalal sai Luis Suarezist ühe mängu järel Uruguay jalgpallikoondise päästeingel, sest vigastuspausilt naasnud ründaja lõi MMil Inglismaa vastu kaks väravat ja tõi meeskonnale vajaliku võidu, siis nüüd on mees taas negatiivse tähelepanu all.

Suarez hammustas viimases alagrupimängus Itaaliaga vastaste kaitsjat Giorgio Chiellinit õlast, kuid pääses karistuseta, kuigi Chiellini näitas hammustusjälgi ka kohtunikele.

See polnud Suarezi jaoks esimene kord taolise asjaga hakkama saada. Hollandi liigas määrati talle 2010. aastal seitsmemänguline võistluskeeld, kui ta lõi hambad Otman Bakkali kaela. Mullu aprillis karistas Inglismaa jalgpalliliit uruguaylast Chelsea mängija Branislav Ivanovici hammustamise eest kümnemängulise keeluga.

Kontrollimatud impulsid

Spordipsühholoog Aave Hannus ütles, et tõenäoliselt suudaks Suarez oma impulsse paremini kontrollima õppida ja taolist vahejuhtumit tulevikus vältida. «Et ta on varem sarnase käitumise eest ka karistada saanud, siis selle juhtumi puhul tundub, et mängija ei suuda lihtsalt oma impulsse pingeolukorras kontrollida,» rääkis Hannus. «Pinge ja ka kuumus võivad sellise olukorrani viia. Seda võib võrrelda korduvalt purjus peaga autorooli istumisega, kus inimene on samuti karistada saanud, ent sarnane käitumine jätkub.»

Spetsialisti sõnul peab sportlane oma käitumise muutmiseks ka ise kaasa aitama. «Kui endal on motivatsiooni, siis psühholoogi abiga on võimalik õppida oma impulsse kontrollima. Sellise olukorra tekkimist saab õppida äratundma ja seeläbi ennetada,» lisas Hannus.

Salfordi ülikooli spordipsühholoog Tom Fawcett sõnas BBC vahendusel, et Suarezi käitumine oli etteaimatav. «Kui ta on varem sarnaselt käitunud, võis eeldada, et see juhtub veel,» sõnas Inglismaa üks juhtivaid spordipsühholooge. «Selline käitumine ei muutu mõne psühholoogivisiidiga. Kuigi Suarez on Liverpoolis saanud ses osas abi, võib selline asi teatud situatsioonis uuesti korduda,» ütles Fawcett.

Kohtunik jälgis reegleid

Mängija ise juhtunus suurt probleemi ei näe. «Karistusalas juhtub selliseid asju,» vahendas Eurosport Suarezi sõnu. «Meil oli omavaheline kontakt, kus puutusid kokku rindkere ja õlg ning mina sain löögi vastu silma,» kirjeldas Suarez juhtunut enda vaatevinklist.

Eesti Jalgpalli Liidu peakohtuniku Uno Tutki sõnul käitus kohtunik selles olukorras vastavalt reglemendile. «Sellises olukorras tohib kohtunik otsuse langetada selle põhjal, mida ta ise näeb. Või kui ta saab vastava info abikohtunikelt. Sama kehtib näiteks juhul, kui mängija näitab oma seljal süljelärakat ja väidab, et vastane sülitas. Ka siis ei saa kohtunik pelgalt mängija väidete põhjal mingit karistust määrata,» sõnas Tutk. «Kohtunikule kõnealuses intsidendis seega midagi ette heita ei saa, ta käitus vastavalt ettekirjutustele,» lisas Tutk.

Rahvusvaheline Jalgpalliliit (FIFA) algatas juhtunu kohta ka ametliku juurdluse, süüdimõistmine võib talle kaasa tuua pika mängukeelu. FIFA reeglite kohaselt on võimalik distsiplinaaruurimise järel mängijat karistada kahemängulise kuni kaheaastase keeluga. Otsus tuleb langetada enne laupäeva, kui kaheksandikfinaali pääsenud Uruguay kohtub Kolumbiaga. «Praegusel juhul on juurdlust alustatud videosalvestuse põhjal.

Sellises olukorras antakse mõlemale osapoolele võimalus olukorda selgitada. Seega saavad oma võimaluse nii Suarez, Uruguay jalgpalliliit, Giorgio Chiellini kui Itaalia jalgpalliliit. Informatsiooni tahetakse alati saada otse allikast,» selgitas Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht distsiplinaarjuurdluse toimimist. «Praeguses olukorras on videopildi põhjal kõik selge ning asja ei ole võimalik kahtepidi mõista. Seega ei pruugita itaallaste käest üldse selgitusi küsida,» lisas Uiboleht.

Uibolehe sõnul saab FIFA Suarezit karistada otseselt sellel võistlusel. «Kõige loogilisem on, et talle määratakse MMi lõpuni kestev mängukeeld. Samas võib karistus olla ka pikem ja ulatuda järgmiste valikmängudeni. Lisaks võidakse kasutada kombineeritud karistust ehk lisanduda võib ka rahatrahv. Sellistes olukordades on siiski varasemat praktikat vähe olnud ja seega on midagi raske ennustada,» rääkis Uiboleht.

Teoorias on Uibolehe sõnul võimalik, et FIFA otsus võib laieneda näiteks ka Inglismaa liigale, kus Suarez igapäevaselt mängib. FIFA kasutab mängujärgsete karistuste määramisel videokorduste abi alates 1994. aasta MM-finaalturniirist, kui hispaanlast Luis Enriquet küünarnukiga näkku löönud itaallasele Mauro Tassottile määrati kaheksa kohtumise pikkune mängukeeld. 


Jalgpalli MM

C-alagrupp

•    Jaapan – Kolumbia 1:4

    Väravad: 45.+1. Shinji Okazaki – 17. pen Juan Cuadrado, 55., 82. Jackson Martinez, 90. James Rodriguez

•    Kreeka – Elevandiluurannik 2:1

    Väravad: 42. Andreas Samaris, 90.+2. pen Giorgos Samaras – 74. Wilfried Bony

Lõplik tabeliseis:

1. Kolumbia 9 punkti/3 mängu

2. Kreeka 4/3

3. Elevandiluurannik 3/3

4. Jaapan 1/3

F-ALAGRUPP

•    Argentina – Nigeeria 3:2

    Väravad: 3., 45.+1. Musa, 50. Rojo – 4.,47. Musa

•    Bosnia ja Hertsegoviina – Iraan 3:1

    Väravad: 23. Džeko, 59. Pjanic, 83. Vršajevic – 82. Ghoochannejhad

Lõplik tabeliseis:

1.     Argentina 9 punkti/ 3 mängu

2. Nigeeria 4/3

3. Bosnia ja Hertsegoviina 3/3

4. Iraan 1/3


AJAKAVA 26. juuni

•    19.00 USA – Saksamaa (G-alagrupp)

•    19.00 Portugal – Ghana (G-alagrupp)

•    23.00 Lõuna-Korea – Belgia (H-alagrupp)

•    23.00 Alžeeria – Venemaa (H-alagrupp)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles