Jalgpalli MMil võib prügikala üllatada alagrupis või isegi veerandfinaalis, aga karikale mängivad ikka suured. Euroopa jalgpalli valitsevad viis giganti – Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa –, Lõuna-Ameerikat superduo: Brasiilia ja Argentina. Lisame siia igavese teise, Hollandi, ning saamegi seltskonna, kelle seast tuleb otsida finaliste. (Inglismaa võiks nimekirjast, tõsi, maha kriipsutada, aga las olla, jalgpalli sünnimaa ikkagi.)
Enne turniiri õhatakse, nagu ikka, et Belgial on noor ja võimas sats ning Portugalil Ronaldo. No ja siis? Mingu proovigu õnne EMil, seal teinekord näkkab. Mis sest, et Kolumbial on kerkinud uus põlvkond nagu pärmil, Tšiili mängib ägedalt ning Aasia ja Aafrika jalgpall areneb... MMi need pisiasjad ei häiri, finaali pääsevad niikuinii suured.
Millal jõudis otsustavale mängule keegi väljastpoolt G8-t? Ammu-ammu, 52 aastat tagasi Tšiilis toimunud MMil, kui Brasiiliale astus vastu Tšehhoslovakkia ja sai mõistagi tappa. Sealtmaalt on väikestele finaaliuks suletud. Nii lihtsalt on ja sellega tuleb leppida.
* * *
Väravajoonetehnoloogiast on räägitud aastaid, FIFA on selle väljatöötamiseks kulutanud sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid ning nüüd, MMil, on seda vaja läinud vaid üks kord. Kohtumises Prantsusmaa – Honduras, mis lõppes 3:0 ja mille prantslased oleks ka tehnoloogilise väravata võitnud. Kusjuures honduraslased ja pool maailma ühes nendega on veendunud, et elektroonika eksis.
Tegelikult näikse olevat palju mõttekam lisada väravate taha neljas ja viies kohtunik, nagu teeb Euroopa ehk UEFA. Siis oleks antud nii mõnigi õiglane penalti ja ebaõiglane andmata jäetud. No ei ole tehnoloogia alati luust ja lihast inimesest parem.
* * *
Teinekord on raske mõista, kuidas kohtunik mängust aru ei saa. Hispaania vilemees Carlos Velasco Carballo lubas veerandfinaalil Brasiilia – Kolumbia räpaseks minna. Meeskondade staare Neymari ja James Rodriguezt ning teisigi tümitati nii, et meeste sääred lillad. Kadus tempo ja kogu ilu ning lõpuks rammiti Neymari selgroosse mõra ning tema mängud on sellega mängitud. Kusjuures rammija pääses puhtalt, kohtuniku meelest oli kõik reeglitepärane.
Veel mullusel MMil, kus tahtlikku jalgadesse peksmist karistati, oleks õigusemõistja kaardid saanud sellist küüti, et kulunuks viledaks. Nüüd ei midagi. Meeste mäng küll, aga lubage siis meestel mängida.
MMil peaks vilistama maailma parimad. Kui Carballo on parim, siis millised need kehvad veel on?
* * *
Veerandfinaalides ei näidanud ükski neljast edasipääsejast mängu, mis teeks neist suursoosiku. Brasiilia ja Argentina jäid seejuures ilma liidritest – esimene Neymarist, teine Angel Di Mariast –, mis küll ei anna põhjust neid maha kriipsutada.
Niisiis kes? Tegelikult võiks Holland lõpuks võidu kätte saada. Viis poolfinaali, nagu Argentinal, Uruguayl ja Prantsusmaal, kes aga on karika pea kohale tõstnud. Hispaania ja Inglismaa, samuti tšempionid, on samas vaid kahel korral nelja sekka jõudnud.
Ja siit küsimus asjatundjatele: kui Holland lõpuks võidaks, siis kes on maailma parim MM-tiitlita meeskond? Rootsi? Portugal? USA? Mehhiko? Kolumbia? Belgia?