Rahvuskangelase ja geeniuse tiitlit on vahel lihtne saavutada. Hollandi jalgpallikoondise väravavahil Tim Krulil piisas selle staatuseni jõudmiseks kahest pallipuutest, peatreeneril Louis van Gaalil aga ühest otsusest.
Varumehe ja geeniuse hiilgehetk
7. juuli 2014, 09:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandi ja Costa Rica vahelises MMi poolfinaalis tiksusid lisaaja lõpusekundid, kui kõigile üllatuseks saatis van Gaal Jasper Cillesseni asemel platsile varuväravavahi, suurturniiridel seni Hollandi eest mitte ainsatki minutit mänginud Kruli. 26-aastane Krul sai palli puutuda täpselt kaks korda, kuid sellest piisas – ta tõrjus penaltiseerias nii Bryan Ruizi kui ka Michael Umaña löögi ning viis Hollandi poolfinaali.
«Mõtlesime selle käigu eelnevalt läbi. Igal mängijal on oma oskused ja tugevused ning alati ei lange need kokku. Meile tundus seetõttu, et Tim oleks penaltiseeria puhul parim väravavaht. Tuligi välja. Imeilus. Kui aus olla, siis olen päris rahul,» muheles van Gaal pärast kohtumise lõppu pressikonverentsil, märkides, et otsustas Kruli kasuks kerge pikkusevahe tõttu. Cillessenist kuus sentimeetrit pikem Krul ei ole aga seejuures mingi eriline penaltispetsialist – koduklubi Newcastle’i eest mängides on ta viie hooaja jooksul pidanud penaltilööjaga silmitsi seisma kakskümmend korda ja tõrjunud vaid kaks lööki.
Costa Rica peatreener Jorge Luis Pinto saatis lööma neli meest neist viiest, kes tegid kaheksandikfinaalis Kreeka vastu eksimatu penaltiseeria – vaid Joel Campbell oli selleks hetkeks juba pingile vahetatud. Krul aimas õigesti ära kõigi viie penalti suuna. «Tim pidi ennast ette valmistama, seega ütlesin talle juba varem, et penaltite korral läheb ta väravasse. Aga Jasperile ei öelnud me enne mängu midagi. Läks õnneks. Kui ei oleks läinud, oleks see olnud puhtalt minu viga,» tunnistas van Gaal.
Kruli sõnul tõi talle ja Hollandile edu psühholoogiline nõks. «Sind visatakse äkitselt pea ees vette ja sul pole aega mõeldagi. Kuid suutsin vastastest vaimselt üle olla,» sõnas iga löögi eel Costa Rica mängijatega sõnasõtta asunud Krul BBC-le. «Püüdsin teha kõik võimaliku, ilma et oleksin liialt agressiivne. Üritasin neile naha vahele pugeda. Vaatasin, kuidas nad Kreeka vastu penalteid lõid, ja õppisin pähe, kes kuhu armastab lüüa,» märkis ta.
Krul kasutas lisaks nippi, mida oli varem Inglise liigaski pruukinud. «Mulle meenus, kuidas ütlesin kord Frank Lampardile, et tean, kuhu ta lööb. Tõrjusingi tookord löögi. Teatasin ka nüüd kõikidele lööjatele, et tean, mis neil plaanis on. Ja see töötas!»
Avantüür ja tarkus
Eesti koondise väravavahi Sergei Pareiko sõnul on sellises olukorras kõik võtted lubatud. «Kindlasti tekitas selline psühholoogiline rünnak Costa Rica mängijates ebakindlust. Aga miks van Gaal niisuguse otsuse tegi?» arutles Pareiko. «Jah, see oli avantüür, aga ma arvan, et suur treener tundis kuskil sisimas – nii on õige. Võib-olla mõtles ta ka sellele, et 120 minutit mänginud Cillesseni reaktsioon pole enam päris tipptasemel, väike väsimus tuleb ikka sisse. Krul läks samas platsile ja tal silmad särasid,» kiitis Pareiko hollandlaste juhendajat julge sammu eest.
Kui nii mõnigi ennustas Hollandile väljalangemist juba alagrupiturniiri järel, siis poolfinaali on meeskonna viinud suuresti van Gaali treeneritarkus. Senisel turniiril on ta täppi pannud pea kõigi tähtsate otsustega. Vaid Mehhiko vastu peetud kaheksandikfinaalis lõikas ta algkoosseisus muudatusi tehes pisut näppu, kuid paikas oma vea samas mängu käigus, tehes taktikalised vahetused, mis tõid Hollandile ikkagi võidu ja edasipääsu. «Võib-olla on Louisil tõepoolest võlukepp varuks,» nentis pärast seda kohtumist Hollandi selle turniiri silmapaistvaim mängija Arjen Robben.
Nagu märkis BBC stuudioekspert Rio Ferdinand, pani van Gaal objektiivselt võttes Kruli enneolematu pinge alla – kui tavaliselt on väravavaht see, kes ei saa penaltiseeria korral kaotajaks jääda ning kogu surve lasub lööjate õlgadel, siis sedapuhku kergitas van Gaali lüke rambivalgusesse Kruli. Samas on van Gaali aastaid iseloomustanud kõigutamatu usk oma otsuste ülimusse ning julgus võtta riske, otsida teadlikult ka ebatraditsioonilisi lahendusi. Nagu paistab käimasolevast finaalturniirist ja Kruli esitusest, on samasugune eneseusk kandumas üle ka Hollandi mängijatele.
Turniiri üllatusmeeskonna Costa Rica juhendaja Pinto märkis, et tunneb kaotuse järel küll hingevalu, kuid on samas oma mängijate üle uhke. «Näitasime kõigile, et suudame targalt mängida ega karda kedagi. Püüdsime mängida ilusat jalgpalli ning jätta oma riigist positiivset ja väärikat muljet. Penaltitega kaotada on mõistagi väga valus. Kuid vastastel oli näiteks Robben, kes on minu arvates üks maailma paremaid mängijaid,» sõnas Pinto, tõstes omade seast nimeliselt esile väravavahti Keylor Navast, kes nimetati kaotusest hoolimata ka mängu parimaks.
Pareiko rõhutas samuti, et enne turniiri laiema jalgpallipubliku jaoks üsna tundmatu Navase mäng väärib kõrgeimat võimalikku kiitust. «Kahjuks jäi ta lõpuks Kruli varju, aga tema kohta võib küll öelda, et veerandfinaalis oli see mees rohkem kui pool meeskonda. Alagrupis ei olnud väravavahtide roll ehk veel nii silmatorkav, aga otsustavates mängudes paistavad nad kohe välja. On tulnud väravavahtide tund, nende võimalus hiilata,» sõnas Pareiko.
Argentina alistas Belgia
Poolfinaalis kohtub Holland 9. juulil Argentinaga, kes alistas tänu Gonzalo Higuaini tabamusele 1:0 Belgia koondise. Belglaste peatreener Marc Wilmots leidis pärast allajäämist siiski, et tegelikult väärinuks hoopis tema hoolealused võitu. «Mängisime hästi, seejuures oli meie vastaseks meeskond, kes ei tahtnud jalgpalli mängida,» sõnas Wilmots kodumaisele väljaandele RTL Sports.
«Tegime ühe vea ja paraku kaotasime. Kuid kumb õigupoolest soosik oli, Argentina või meie? Nad ei üritanud viimase poole tunni jooksul võita midagi muud peale aja. Meie proovisime samas kõike,» nurises Wilmots. Argentiinlaste võidurõõmu varjutas võtmemehest Angel di Mariast ilmajäämine – ründaja vigastas reielihast ja tema MM on lõppenud.
Heitlust karikale jätkab seega neli meeskonda, kellest vaid Hollandil puudub seni MM-tiitel. Pareiko arvates on väga raske ennustada, kes võiks Eesti aja järgi pühapäeva hilisõhtul ajaloo 20. maailmameistrina Maracanã staadionil triumfeerida. «Arvan, et praegu loeb see, kes paremini mängudest taastub ja kelle füüsis vastasest üle on. Lisaks peavad liidrid meeskondi kandma – mind huvitabki näiteks väga, mida Brasiilia nüüd Neymari puudumisel teeb ja kas Scolaril on veel mõni üllatus varuks,» lausus Pareiko.
Ta ise hoiab aga pöialt sakslastele. «Saksamaal on hästi füüsiline koondis ja palju noori mehi, kes kõik on valmis jooksma ja tööd tegema. Lisaks on neil salarelv Miroslav Klose, kes võib üllatada. Ning viimases mängus lõi hoopis keskkaitsja Mats Hummels standardolukorrast prantslastele otsustava värava,» loetles Pareiko Saksamaa koondise trumpe.