MM-tiitli omaniku selgitab kahe suure jalgpalliriigi rekordiline duell

Madis Kalvet
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Tänavune suur jalgpallipidu saab läbi pühapäeval, kui paljude arvates ühe parema MMi finaalis lähevad vastamisi igipõlised rivaalid Saksamaa ja Argentina. Kui viimastel suurturniiridel raevukalt esikohta jahtinud sakslased sihivad oma neljandat MM-tiitlit, siis viimati 1990. aastal esikohale mänginud argentiinlased loodavad Kuldse Jumalanna pea kohale tõsta kolmandat korda.

MMil kohtuvad Saksamaa ja Argentina juba seitsmendat korda, finaalis on see aga kolmas omavaheline vastasseis. Kui argentiinlaste jaoks on alati olnud tulised heitlused naabri Brasiiliaga ning eurooplastest on ajalooliselt olnud oluline vastasseis Inglismaaga, siis sakslased on enamasti suuri lahinguid pidanud Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaaga.


Pilguheit finaalturniiride ajalukku näitab, et Saksamaa ja Argentina omavahelistes heitlustes on seni domineerinud sakslased.

Vaatamata sellele on aga MMide ühed klassikalisemad duellid olnud just Saksamaa ja Argentina vahel, keda geograafiliselt lahutab üle 10 000 kilomeetri. Seitsmes omavaheline kohtumine tähistab MMide rekordi kordamist. Kolmas omavaheline finaal on loomulikult aga absoluutne rekord. Üle ühe korra on finaalis kohtunud veel vaid Brasiilia–Itaalia (1970 ja 1994).



Sakslastel soosikukoorem


Pühapäeval platsile jooksvatest meestest on varem maailma suurima jalgpallipeo esikohamängus väljakule saanud vaid MMi kõigi aegade suurim väravakütt Miroslav Klose. 36-aastane Klose sai 2002. aastal tunda kaotusevalu, kui esikohamängus jäädi alla Brasiiliale. «Finaalis kaotamine on kohutav. Seega on meie kord võita,» teatas Klose mängu eel fifa.com’ile.



Finaalmatši eel kiputaksegi soosikukoormat veeretama poolfinaalis Brasiilia 7:1 üle mänginud sakslaste kaela. Pärast alagrupimänge vaid kaks väravat löönud argentiinlased on seni üllatanud lõunaameeriklaste kohta väga distsiplineeritud mängupildiga, mida teised Euroopa tiimid ei ole suutnud sel MMil veel murda.



Siinkohal pilguheit finaalturniiride ajalukku, kus omavahelistes heitlustes on seni domineerinud sakslased.



1958. aasta MMil jäi alagrupiturniiril 3:1 peale Saksamaa. 1966. aastal mängiti taas alagrupis ja siis jäi matš 0:0 viiki. Seejärel on aga asi läinud tõsiseks. 1986. aastal kohtuti finaalis, kus Diego Maradona juhtimisel võttis Argentina 3:2 võidu. Neli aastat hiljem mängiti taas finaalis ja siis võitis Saksamaa Andreas Brehme penaltist 1:0.  Omavahel on kohtutud ka kahel eelmisel turniiril ja siis on vastamisi mindud veerandfinaalides.



2006. aastal sai Saksamaa 1:1 viigiga lõppenud normaal- ja lisaaja järel võidu penaltiseeria järel. Neli aastat tagasi purustas Saksamaa aga Lõuna-Ameerika rivaali koguni 4:0.



Loomulikult loodavad argentiinlased, et nende suurim staar Lionel Messi suudab nende jaoks negatiivset ajalugu homme muuta, kuid turniiri edenedes ei ole tema täht enam nii eredalt säranud kui alagrupimängudes. Nii polegi Messi suutnud play-off’is oma neljale väravale enam lisa hankida. Eile esineski äreva sõnavõtuga jalgpallistaari isa. «Ta on kurnatud ja ta tunneb, et mõlemad tema jalad kaaluksid justkui 100 kilo,» teatas ründaja isa Jorge Messi Brasiilia ajalehele Folha de S. Paulo.



Sakslastel on loomulikult juba küpsenud ka plaan Messi peatamiseks. «Seda me praegu küll ei avalda,» viskas abi­treener Hans-Dieter Flick nalja.



Pika turniiri lõpus räägitakse väsimusest aina rohkem ka finaali lähenedes. Sakslased on seni pidanud mängima vaid ühe lisaaja, argentiinlastel on tulnud seda teha kahel juhul. Lisaks oli teine neist ju poolfinaalis. Saksamaa sai oma poolfinaali ära pidada seejuures veel päeva võrra varem ehk nende taastumisaeg on olnud pikem.



«Sakslased otsustasid poolfinaalis asja ära esimese poolajaga ja võisid seejärel juba kergemalt võtta. Meie pidime finaali jõudmiseks endast välja pigistama aga viimse higipiisa,» võrdles argentiinlaste juhendaja Alejandro Sabella fifa.com’i veergudel poolfinaale ja kiitis seejärel sakslasi. «Neil on läbi ajaloo olnud füüsiliselt tugevad mängijad, kes on vaimselt ja taktikaliselt tugevad. Lisaks on neil olnud loovaid mängijaid, kes oleks justkui pärit Lõuna-Ameerikast.»



Argentiinlaste leeris on finaali eel eelkõige küsimärke nende ühe suurima staari Angel Di Maria tervisliku seisundi kohta. Lihasvigastusega hädas oleva Madridi Reali staari tervis on praeguste teadete kohaselt paranemas ja ta on meeskonnast eraldiseisvalt osalenud juba ka treeningutel.



Šanss teha ajalugu


Kui Argentina poolehoidjad muretsevad Di Maria tervisliku seisundi pärast, siis Saksamaa poolel on olnud küsitavusi põlvetraumaga hädas olnud keskkaitsja Mats Hummelsi mänguvalmiduse osas. Seni turniiril peaga kaks väravat loonud Hummels peaks tiimi mänedžeri Olivier Bierhoffi sõnul olema pühapäeval kindlasti mänguvalmis.



Di Maria võib tänavu jõuda aga erakordse saavutuseni, millega viimati sai 2002. aastal hakkama Brasiilia jalgpallilegend Roberto Carlos. Nimelt on Roberto Carlos viimane mees, kes võitnud ühel aastal nii MM-tiitli kui ka Meistrite liiga. Brasiillane võitis toona Meistrite liiga Madridi Reali särgis, tänavu sai samaga hakkama ka Di Maria. Samas on samasugune mees olemas ka sakslaste rivistuses. Suurema osa klubihooajast põlvetrauma tõttu konkurentsist väljas olnud Sami Khedira oli Reali ridades finaalis samuti väljakul ja praeguseks juba väga heasse vormi tõusnud mees on finaalis kindlasti sakslaste üks võtmemängijaid.



Kumb mees saab ühel aastal pea kohale tõsta koondise- ja klubikarjääri kõige tähtsamad karikad, saab näha pühapäeva hilisõhtul, kui Rio de Janeiros antakse kohtumisele avavile Eesti aja järgi kell 22.




Ajakava


12. juuli

23.00 Brasiilia – Holland (pronksimäng)

13. juuli

22.00 Saksamaa – Argentina (finaal)
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles