Tänapäeva tippjalgpallureid süüdistatakse tihti palliväljakul liiga kergelt kukkumises, samas võetakse aga mõnikord põhjendamatult suuri riske ja pannakse oma tervis tõsisesse ohtu. Brasiilias toimunud jalgpalli MMil tuli ette mitu juhtumit, kus sisuliselt nokauteeritud mängumees jooksis väljakule tagasi. Tunnistas ju Saksamaa koondise ridades maailmameistriks kroonitud Christoph Kramer, et ei mäleta peapõrutuse tõttu finaali esimesest poolajast mitte midagi.
Loomulikult on selliste sündmuste järel sõna võtnud paljud arstid ja nõudnud Rahvusvaheliselt Jalgpalli Liidult (FIFA), et nad võtaksid peatraumasid tõsisemalt. Ka maailma profijalgpallurite ühendus FifPro nõuab jalgpallireeglites olulist muudatust, kuna kardetakse pallurite tervise pärast. Mõlema soov on, et peapõrutuse saanud mängija vaataks lisaks koondise arstile üle ka sõltumatu doktor, kes otsustaks seejärel, kas mees võib väljakule naasta või mitte.
«MM on jalgpalli tippsündmus ja seekord näidati selgelt, kuidas ei tohi peapõrutustega tegeleda. Tänavune finaalturniir tõstis selleteemalise diskussiooni teravalt päevakorda ja neid fakte ei ole enam võimalik ignoreerida,» kritiseeris FifPro meediajuht Andrew Orsatti The Guardiani veergudel FIFA tegevusetust seoses peapõrutustega.
Neli minutit kestev test
Kuigi lõpuks sai ehk kõige laiemat meediakajastust Krameri juhtum, kuna see kõik leidis aset MM-finaalis ja lisaks talutasid meeskonnakaaslased ta väljakult ära, pälvisid palju kriitikat veel mitmed teisedki olukorrad.
Esimest korda tõusis teema tõsisemalt päevakorda pärast Uruguay ja Inglismaa kohtumist, kus inglase Raheem Sterlingu põlv tabas uruguaylast Alvaro Pereirat õnnetul kombel pähe. Hetkeks teadvuse kaotanud ja hoobist uimane Pereira talutati platsi äärde, kus Uruguay koondise arst näitas varumeeste pingi poole, et kaitsja tuleb välja vahetada. Pereira aga vihastas, rabeles end arstide haardest tagasi platsile ja mängis kohtumise lõpuni. Hiljem tunnistas mängumees ka ise, et tema teguviis oli hullumeelne. Sellised asjad saavad juhtuda aga seetõttu, et ei ole kindlat reeglistikku, kuidas tuleks tegutseda olukordades, kus mängija on saanud tugeva löögi vastu pead.
«Arstid on saanud vastavat koolitust ja meile on antud ka konkreetseid juhiseid, kuidas peab käituma. Mängija seisundi täpseks hindamiseks vajalike testide tegemiseks kuluks minimaalselt neli minutit. Aga kohustust neid läbi viia ei ole,» rääkis Eesti jalgpallikoondise arst Kaspar Rõivassepp. «Tihti on vajalikke teste aga raske läbi viia, kuna mängija annab juba ise kohtunikule märku, et tahab väljakule tagasi. Siiski, kui arst laseb selles olukorras mängija väljakule, võtab tema ka vastutuse. Kui oleks konkreetne nõue, siis oleks kindlasti lihtsam neid olukordi lahendada.»
Testi tegemiseks kuluva nelja minuti jooksul jõuaks arst järeldusele, kas löögi vastu pead saanud mängija võiks väljakule naasta või mitte. «Seal on konkreetsed küsimused lühimälu, kaugmälu ning ees ootavate asjade kohta. Lisaks on ette nähtud testid tasakaalu ja koordinatsiooni kontrollimiseks. Veel tuleb jälgida näiteks pupillide liikumist,» loetles Eesti koondise arst.
«Kui mängija on kasvõi korraks desorienteeritud, tuleb ta välja võtta. Sellises seisus ei tohi edasi mängida. Teine järjestikune löök vapustada saanud aju pihta võib kaasa tuua väga tõsiseid tagajärgi. Kunagi ju ei tea, kas kokkupõrge võis kaasa tuua ka sisemise verejooksu,» rääkis Rõivassepp. «Ka minu karjääris on aset leidnud selline juhtum, kui lubasin mängus Šotimaaga Andres Operi pärast peapõrutust tagasi väljakule.»
Krameri ja Pereiraga sarnane juhtum leidis MMil aset ka Argentina ja Hollandi poolfinaalis, kus argentiinlane Javier Mascherano oli pärast vastu pead saadud lööki ilmselgelt segaduses.
NFLi eeskuju
Mascherano jätkas siiski mängu ja oli väljakul ka neli päeva hiljem MM-finaalis. «Neli minutit on tänapäeva tippjalgpallis küllaltki pikk aeg ja sellisel juhul peab väljakul meeskond selleks ajaks ümber paiknema,» tõi Rõivassepp välja ühe põhjuse, miks mängijad ise kiiresti väljakule kipuvad. «Tänapäeva mäng on läinud tunduvalt agressiivsemaks. Mina isiklikult ei mäletagi nii füüsilist ja kontaktirohket MMi.»
FifPro soovib sõltumatu arsti konsultatsioonile ka seda, et väljakule võiks saata asendusmängija, mis lubaks arstidel viga saanud mängijaga põhjalikult tegeleda.
Orsatti soovitab õppust võtta ameerika jalgpalli profiliigast (NFL), kus peavigastuste korral on erinevate testide tegemine ja küsimuste esitamine kohustuslik. Kui mängija eksib näiteks mälu testimisel kasvõi ühele küsimusele vastamisega, teda enam väljakule tagasi ei lubata. «NFL õppis valusatest tagajärgedest, kui kohtuvaidlustes jäädi alla raskeid peatraumasid saanud mängijatele ja lauale tuli laduda miljoneid dollareid valuraha. Kuigi alad võivad ju olla erinevad, on mõlemal puhul tegemist kontaktspordiga,» lisas ta ning märkis, et ka jalgpallis võidakse mingi hetk peatraumade pärast kohtusse välja jõuda.
Rõivassepp usub, et muutused seoses peapõrutustega võivad küll tulla, kuid samas on raske öelda, millal. «Seni on sellised juhtumid lahenenud õnnelikult. Kui peaks aset leidma aga mingi pretsedent, võivad asjad muutuda,» arvas ta.
MM-finaali vilistanud Itaalia kohtunik Nicola Rizzoli meenutas pärast finaalturniiri Gazzetta dello Sporti veergudel kummalist vahejuhtumit peapõrutuse saanud Krameriga. «Varsti pärast vastasmängijaga kokku põrkamist tuli ta minu juurde ja küsis, kas tegemist on MM-finaaliga,» kirjeldas esmalt aset leidnud juhtumit naljaks pidanud Rizzoli. «Ütlesin seejärel Bastian Schweinsteigerile, et Kramer tuleb välja vahetada. Pärast mängu tuli ta mind vahetuse nõudmise eest ka tänama.»