Epeevehklejad: Maarjamaal ainsana võistkondlikult pärjatud

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Vehklemine kerkis lõppenud MMil Erika Kirpu pronksi ja naiskonna hõbeda toel Eesti medalirikkamate alade sekka. Taasiseseisvumise järel on epeenaised ja mehed võitnud 25 medalit, nagu ka kergejõustiklased ja judokad, ning lisa on loodetavasti tulemas.

Samas on vehklejaid ainsad, kes suudavad noppida kollektiivseid autasusid. Ei kergejõustikul, ujumisel ega suusatamisel pole olümpiaprogrammi kuuluvatel võistkonnavõistlustel poodiumile asja, pallimängudel ammugi mitte. Kõige lähemale medalile on jõudnud kahevõistlejad, kui Lillehammeri olümpial saadi 4. koht.

Veerandsajast medalist seitse on vehklejad võitnud võistkondlikel turniiridel. Otsa tegid 1995. aastal MM-pronksiga lahti Heidi Rohi, Maarika Võsu, Osana Jermakova ja Merle Esken. Venemaa koondisse siirdunud Jermakova ja tippspordiga lõpetanud Eskeni vahetasid välja Olga Aleksejeva ja nooruke Irina Embrich ning selle seltskonnaga saadi hõbe nii MMil 2002 kui EMil 2003.

Järgnes paus, mil uus põlvkond veteran Embrichi kõrval üles kasvas. Koosseisus Embrich, Kristina Kuusk, Julia Beljajeva ja Erika Kirpu võideti tunamullu EM-pronks, mullu EM-kuld ja nüüd siis MM-hõbe.

Ainsa meeskondliku medali, hõbeda, võitis Eesti 2001. aasta MMil. Koosseisu kuulusid Kaido Kaaberma, Meelis Loit, Sergei Vaht ja Nikolai Novosjolov. Kaabermal, tõsi, on auhinnakapis ka võistkondlik MM-kuld ja pronks, kuid need sai ta Nõukogude Liidu koondises veheldes. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles