Tüdrukud päästsid Eesti noortekorvpalli tuhmuva au

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võidurõõmus Eesti U-18 naiskond.
Võidurõõmus Eesti U-18 naiskond. Foto: basket.ee

See, et mõni Eesti noorte korvpallikoondis mängiks omavanuste EMi A-divisjonis, on üsna harv juhus – näiteks tänavu pole kõrgemas seltskonnas ühtegi Eesti võistkonda. Maarjamaa korvpalli au päästsid U-18 koondise neiud – Rumeenias toimunud B-divisjoni turniiril jõuti finaali ja koos sellega kindlustati järgmiseks aastaks koht A-divisjonis.

«Tegelikult oli meil hullult tugev alagrupp. Kuid saime Läti üle võidu kätte ja süües kasvas isu,» rääkis naiskonna peatreener Jaanus Levkoi. «A-divisjoni tõusmine pole Eesti korvpalli jaoks tavaline – julgen öelda, et A-divisjoni tõusmine on isegi keerulisem, kui seal püsimine.»

Eesti tüdrukute EM-teekond oli täis omapäraseid seiku, ent olulistel hetkedel suudeti noppida väärt võite.

Avamängu ärevuses saadi vaid punktiga jagu alagrupi autsaiderist Iirimaast. Seejärel alistati kahe silmaga Läti ning Saksamaaga peetud kohtumises peeti targemaks punktiga kaotada, kui lasta mäng lisaajale – nii kindlustati surnud ringiga edasipääs kaheksa parema hulka. Kuna kaaslaseks tuli Läti, võeti võit kaasa.

Vahegrupis saadi väga olulises mängus jagu Soomest ning enam mitte midagi otsustanud kohtumises saadi lüüa vahegrupis viimaseks jäänud Bulgaarialt. Seejuures jäädi viimasel veerandajal nullile.

Poolfinaalis oldi viie punktiga üle Iisraelist ja see võit tagaski koos Ungariga pääsu järgmiseks aastaks kõrgemasse seltskonda.

Aastaid naiste korvpalli vedanud Levkoi hinnangul on naiste korvpalli tõusule pannud aluse noortel tüdrukutel avanenud võimalus mängida läbi hooaja tugevaid mänge.

«Audentese naiskond ei mängi ju Eesti ja Läti ühisliigas sugugi halvasti, viimase paari aasta jooksul on sealt saadud väga häid kogemusi,» leidis ta. «Tuleb tunnistada, et naiskond polnud seekord päris ühtlane, kuid see-eest olid selged liidrid, kes kogu võistkonda vedasid.»

Naiskonna selge liider oli juba naistekoondise piirile kuuluv Kadri-Ann Lass, kes statistiliste näitajate poolest oli seekord igas mõttes eestlannade parim.

Neli tüdrukut – lisaks Lassile ka Kadri Uiga, Marie Roosalu ja Tatjana Razguljaeva – kandsid väga suurt mängukoormust. Levkoi oli siiski rahul, et leidis turniiri käigus ka mõned head vahetused. «Põhiliselt kaheksa-üheksa tüdrukuga mängisime selle turniiri ära,» tõdes Levkoi.

«Tunnistan, et turniiri eel ma sellist tulemust ei oodanud, aga tüdrukud võtsid absoluutselt maksimumi,» õhkas Levkoi õnnelikult. Naiskonna saavutuse muudab vääruslikumaks seegi, et koguni seitse tüdrukut ehk rohkem kui pool naiskonda saab samas vanuseklassis mängida ka tuleval hooajal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles