Golfi EM Jõelähtmel: ilus, kuid karm turniir

Jaan Martinson
, spordiajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Golf
Golf Foto: SCANPIX

Jõelähtmel lõppenud naisamatööride EM golfis oli ilus võistlus. Esikoha nimel käis armutu lahing, mis lõppes alles kaheksandal lisarajal hispaanlanna Luna Sobroni võiduga. Samas oli see kurb võistlus, mis näitas ära Eesti mängijate lahja taseme, mis, tuleb kahjuks tunnistada, niipea ei parane.

Golfi mõistes oli Jõelähtme EM piisavalt suur võistlus, kus võis näha tulevasi staare. Just tulevasi, sest Euroopa meister pole maailma golfis veel mitte keegi – sel alal teevad ilma profid. Ent tippamatööridki suudavad profiturniiridel puhuti saja paremagi sekka jõuda.

Eestlannad EMil tegusid ei teinud, nagu oligi arvata. Meie golfikultuur pole jõudnud sinnamaale, et kasvaks välja mõni tipp. Golf on sedavõrd karm ja keeruline ala, et riiklik tee marjamaale ei võta aega mitte aastaid, vaid aastakümneid. Tuleb lihtsalt olla kannatlik.

Hea näide on kõrvalt võtta. Soomes mängitakse golfi sadakond aastat, väljakuid on 130 ringis, mängijaid 115 000, aga alles tänavu saadi esimene meesgolfar, Mikko Ilonen, maailma edetabelis poolesaja sisse. Sada aastat ja üks golfar 50 seas!

Ent äkki on Soome mehed lihtsalt andetud? Ehk tasuks vaadata, kuidas on läinud endiste sotsmaade golfimängijail, kes asusid ala arendama küll veidi varem kui Eestis, ent ikkagi parimal juhul 30–40 aastat tagasi. Pilt on hull: mitte ükski – ei tšehh, venelane, ungarlane, slovakk ega sloveen, rääkimata eestlasest või ukrainlasest – pole praeguses edetabelis saanud ainsatki punkti, mida jagatakse tulemuste eest tugevatel profituuridel. 1555 punktisaajat, aga ei ainustki ekssotsmaade esindajat. Või õigemini – paar hiinlast siiski nimekirjas on, nemad löövad massiga, aga eurooplasi mitte. Naiste seas on pilt rõõmsam, üks tšehhitar paikneb maailmas 175. kohal.

Jõelähtmel sai näha, miks nemad on tipus ja meie ei ole. Pea kõik mängijad tegid tunnikese sooja, siis läbisid viie tunniga võistlusringi ja seejärel läksid ... Ei-ei, mitte duši alla, vaid harjutusväljakule, kus treenisid kolm-neli tundi, päike lagipähe paistmas. Kokku seega kümme tundi golfi, ja nii iga päev, aastate kaupa. Sellest hullumeelsete treenijate eliidist, kes tulevad EMile, jõuab profiks üks protsent, heal juhul kaks. Nii golfis asjad juba kord on.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles