Eestlased kadusid Kauriti medali järel tippude seast

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks külgvankriga krossiratas on Are Kauritil siiani alles, kuid see pole medali toonud masin.
Üks külgvankriga krossiratas on Are Kauritil siiani alles, kuid see pole medali toonud masin. Foto: Tairo Lutter

Nädalavahetusel peetakse Kiviõlis külgvankritega motokrossi MM-etapp, kuid eestlased pole juba aastaid selle ala tippseltskonda kuulunud.

Minu karjäär oli õnnelik – suutsin vältida raskeid traumasid ja medal on nüüd käes! Olen oma latini välja rabelenud ja saanud tehtud töö eest väärilise palga.» Nii rääkis Are Kaurit 2004. aasta septembri esimestel päevadel Tallinna lennujaamas. Koos Jürgen Jakiga olid nad just naasnud külgvankritega motokrossi MM-hooaja viimaselt etapilt, kaelas kogu hooaja kokkuvõtte pronksmedalid. Esimesed ja seni viimased, mis sellel alal MM-sarjast Maarjamaale toodud.

Ükski eestlane pole järgmise kümne aastaga küündinud Kauriti ja Jaki saavutuse lähedalegi, õigupoolest pole juba aastaid ühtegi eestlast, kes leidnuks endas jõudu ja võimalust külgvankritega krossi MM-sarjas osaleda. Kuigi Kaurit ise oli karjääri lõpetades hasarti täis, aitamaks noori mehi tippseltskonda sõitma.

Kümme aastat tagasi oli uutele tulijatele ettevalmistatud ideaalne pinnas – uue aastatuhande esimestel aastatel olid eestlased selle atraktiivse spordiala harrastajate seltskonnas kõvad ja hinnatud tegijad. 2001. aastal võideti meeskondlik Euroopa meistri tiitel, kolm aastat hiljem saadi pronks. Lisaks Kauritile, kelle korvipoisteks olid erinevatel aastatel ka Arvo Laksberg ja belglane Sven Verbrugge, sõitis tippkonkurentsis poodiumikohtade eest Aivar Korjus – korvipoisiks seesama Jakk –, kohati jõudsid tipule üsna lähedale ka Andrus Vaks ja Raimo Kaul. Valgas Jaanikeses või Männiku liivarajal peetud MM-etapid kujunesid aga alati suurteks rahvapidudeks.

Praeguseks on sellest kõigest alles vaid helge mälestus juba pisut vanemate krossisõprade meenutustes ning Eestis korraldatav MM-etapp. Maapinda värisema panevat külgvankritega mootorrataste starti, kus joonel kõik maailma parimad, saab taas nautida eeloleval nädalavahetusel Kiviõlis.  

«Tegelikult ei läinud asjad sugugi nii ladusalt, kui pärast oma karjääri lõppu arvasin,» tõdes Kaurit, kes tegi suurima panuse toona noore tulevikumehena paistnud Kert Varikule. Kodukandis ongi Varikust ja Erkki Kõivust saanud külgvankrite krossi valitsejad, kuid maailma tipptasemele pole nad end murdnud. Kaurit näeb siiski neis häid eeldusi tänaseni.

«Eelmisel nädalal tegime nendega Kiviõli rajal treeningpäeva ja nad näitasid head minekut. Olen alati olnud optimist, seega usun, et nad võivad Kiviõli MM-etapil jõuda esikümnesse.» Mullu leppisid Varik ja Kõiv kodusel MM-etapil 12. kohaga. «Näen, et lõpuks hakkavad asjad, millest kümme aastat tagasi rääkisime, kohale jõudma. Tegemist on väga keerulise spordialaga, kus asjade omandamine võtab palju aega.»

Aastaid ise sõitjana ka ratta ehitamise ja sponsoritelt raha hankimisega tegelenud Kaurit mõistab, miks uus põlvkond pole esile kerkinud – hooaeg on pikk, etappe palju ja niisama töö kõrvalt nendel osalemine raske. Tippu jõudmiseks tuleb alaga tegeleda professionaalsel tasemel. «Praegu MMil paremate hulka kuuluvad mehed tegelevadki selle alaga professionaalsel tasemel,» teab ta.

Kaurit ise jõudis osaleda MM-sarjas 12 hooaega. Seepärast on ka mõistetav, et 37-aastaselt karjäärile joont alla tõmmates tegi ta enda jaoks lõpliku loobumisotsuse. Vaid korra on ta seda murdnud, kui 2007. aastal andis järele Soomest tulnud palvele minna üheks võistluseks asendama vigastada saanud sõitjat. «Tase polnud seal kuigi kõva ja võistlus õnnestus ära võita,» meenutas ta ja lisas, et seni pole ta tundnud tõmmet liituda Eestis üsna populaarseks saanud vanade külgvankrimeeste sarjaga.

Mõistagi pole Kaurit suutnud end motokrossist eemal hoida. Lisaks juba sportlaskarjääri ajal asutatud firmas tegutsemisele mööduvad tema päevad oma poegi juhendades. Tõsi, nii juba täismees Ardo kui ka alles sirguv Aron istuvad soolotsiklite seljas ja nii on ka algusaastatel Kauriti firmatoodanguks olnud külgvankriga ratta raamid jäänud tagaplaanile ja suurem tähelepanu on soolotsiklitel ja kõiksugu mootorite timmimisel.

Mõistagi on Kauriti garaažis ka hulk poegade tehnikat, kuid viimaseks jäänud medalihooaja tsiklit Kauritil enam alles ei ole. Kõigepealt laenas ta ühte kohta mootori, siis teise kohta raami ning nii need asjad jäidki. Kahju, sest vaevalt saab Eesti endale lähiajal uue nii vägeva saavutusega seotud tsikli.

Kui külgvankrite krossi MM-etapp ei toimu Eestis, satub Kaurit neile harva. Selles maailmas toimuvaga hoiab ta aga end hästi kursis. Nii nagu ta peab sidet ka karjääri aastatel tema kõrval olnud korvipoistega. Mõlemad tema eestlastest paarimehed on vahepeal veetnud aega karistusasutustes, kuid praegu tegeleb Jakk Kosel autoremondiäriga, Laksberg elutseb aga Kauriti teada Pärnus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles