Kaks loobujat ja huvitavad küsimused

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljudel tiitlivõistlustel osalenud Anna Iljuštšenko jääb seekord EMilt kõrvale.
Paljudel tiitlivõistlustel osalenud Anna Iljuštšenko jääb seekord EMilt kõrvale. Foto: Margus Ansu

Lisaks odaviskaja Liina Laasmale jääb Zürichis toimuvast kergejõustiku EMist eemale ka Anna Iljuštšenko.

Kõik Zürichi EMile sõitvad või veel sinna pääset püüdvad sportlased on nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel stardis – väikese erandina puuduvad vaid meesmaratoonarid. Eesti Kergejõustikuliidu saavutusspordi juhi Marko Aleksejevi sõnul soovib Tallinnas võistelda ka homme ja ülehomme Soome meistrivõistlustel oma koduklubi esindav kõrgushüppaja Eleriin Haas. Kõrvale jäävat aga vigastuste tõttu EMist loobuvad odaviskaja Liina Laasma ja kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko.

Korduvalt tiitlivõistlustel lõppvõistlusele pääsenud Iljuštšenko hooaeg on möödunud üle kivide ja kändude ning tema senine hooaja parim tulemus 1.84 jääb viimaste aastate tasemele selgelt alla. Eesti rekordinaine üritas vormi timmida treeninglaagris Käärikul ja korraks olevat asjad paranenud, kuid Aleksejevi sõnul sunnib kannakõõluse valu teda ikkagi tiitlivõistlusest loobuma.

Laasma alustas hooaega Eesti rekordiga, kuid seejärel kimbutas teda pikka aega käevigastus, millest paranemine võttis väga kaua aega. Juuni lõpus võistles ta küll võistkondlikul EMil, kuid pärast seda muutus käe seisund taas hullemaks ning treenimise asemel pidi piiga hoopis puhkama. Koos sellega kadus ka lootus EMil täis jõuga võistelda.

EMi koduseks peaprooviks olevad Eesti meistrivõistlused tõotavad tulla siiski põnevad ning Postimees püstitas selle võistluse eel kuus olulist küsimust.

Kas Gerd Kanter heidab hooaja tippmargi?

Kettaheitevõistluse üks olulisemaid küsimusi on Gerd Kanteri vorm. Olümpiavõitja on tänavu maadelnud seljaprobleemidega ja seetõttu kippus lagunema varemgi tema kirstunaelaks olnud heitetehnika. Nii ongi Kanter juuli lõpupäevadel olukorras, kus hooaja parim tulemus on sellise kaliibriga mehe kohta tagasihoidlik 64.98 ja koht Euroopa edetabelis mittemidagiütlev 14.

Kui Kanter tahab – ja miks ta ei peaks tahtma – EMil jätkata Eesti medalimasinaks olemise traditsiooni, peaks ta Eesti meistrivõistlustel näitama juba 65 või 66 meetri kanti kanduvaid kettakaari. Euroopa hooaja edetabel ei kubise hirmus kõvadest tulemustest, pealegi on teada, et mõnel üksikul võistlusel pika heitega sähvatanud üllatajad jäävad tiitlivõistlusel tavaliselt oma parimast kaugele. Seega peaks poolteist nädalat enne EMi 66 meetri vormi tõusmine kergitama Kanteri automaatselt ka EMi medalisoosikute ringi.

Kas Aleksander Tammert suudab noori üllatada?

Kettaheites peaksid EM normi (62.30) täitnud mehed tundma end üsna kindlalt – seega peaks Zürichisse sõitvasse kolmikusse kuuluma Gerd Kanter, Märt Israel ja Martin Kupper. Samas andis vanameister Aleksander Tammert, kes kahel viimasel hooajal on ise võistlemise asemel keskendunud Kupperi juhendamisele, esmaspäeval õrna tormihoiatuse. Ta heitis Tallinnas peetud võistlusel 59.31. Ja kui siia lisada samal jõuproovil koguni 59.90 heitnud Priidu Niit, saab kokku arvestataval tasemel viisiku.

Kuigi Tammerti ja Niidu sekkumine EM-piletite jagamisse näib ebatõenäoline, võivad nad siiski rünnata kohta Eesti meistrivõistluste poodiumil.

Mitu meest viskab oda üle 80 meetri?

Hooaja eel oodati mitmelt odaviskajalt arenguhüpet, kuid selget sammu edasi pole keegi teinud. Möödunud hooaja raske vigastuse tõttu poolikuks jätnud Tanel Laanmäe ja mulluse MMi kaheksas mees Risto Mätas on saavutanud 80 meetri joone ümbruses teatud stabiilsuse, kuid täit rahuldust ei tunne sellest kumbki.

Mõlemad on viimastel nädalatel saanud korralikult harjutada ja olid Postimehega vesteldes täis lootust, et Eesti meistrivõistluste ajaks liigub vorm ülespoole. Tipp on mõistagi planeeritud Zürichi EMi ajaks, kuid teoreetiliselt valitseb võimalus, et üks neist tõrjutakse EM-koondisest.

Lisaks Laanmäele ja Mätasele on EM-norm täidetud ka Magnus Kirdil ja Erkki Lepikul. Aleksejevi sõnul tagavad EM-pileti need, kes asuvad pühapäeva õhtuse seisuga hooaja edetabelis kahel esimesel positsioonil ning kolmas koht kuulub ülejäänutest Eesti meistrivõistlustel parima koha saanud odaviskajale. Mullu 80.98 visanud, ent tänavu hooaega teistest hiljem alustanud Lepik ja tänavu 79.70 visanud Kirt on ilmselt võimelised Mätase (tänavune parim 80.63) ja Laanmäe (81.16) positsioone kõigutama. Ideaalvariandis võivad kõik neli visata Eesti meistrivõistlustel 80 meetri joonest kaugemale. Oleks see vast vahva võistlus!  

Kuidas on mõjunud paus Ksenija Baltale?

Ksenija Balta alustas tänavust hooaega vägevate rekordiparandustega 100 m jooksus ning unistusega võistelda kaugushüppes. Juuli alguses võttis ta aga koos treener Andrei Nazaroviga vastu otsuse, et kaugushüpe lükatakse järgmisesse hooaega ning EMil keskendutakse ilmselt 200 m jooksule. Pärast 1. juulil Viljandis peetud jõuproovi pole Baltat enam võistlemas nähtud.

Kuuldavasti on Balta vahepealsel ajal saanud korralikult harjutada ning Eesti meistrivõistlustel on ta registreeritud lisaks 100 ja 200 m distantsile – kus EM-norm juba täidetud – ka 100 m tõkkejooksus. Samas pole selge, kas ta neis kõigis ka starti tuleb, sest Aleksejevi sõnul häirib Baltat kerge vaevus ühes põlveõndlas. Häda polevat siiski väga suur.

Kas Marek Niit on lõpuks kodus kiire?

Marek Niidu aastad USAs õppides möödusid ühes rütmis – talvel ja varakevadel kooli eest võisteldes oli mees väle, suveks Euroopasse või tiitlivõistlusele jõudes oli ta nagu tühjakspigistatud sidrun. Tänavu näivad asjad olevat teisiti.

Oma tänavuse hooaja parimad tulemused on Niit püstitanud just suvehooajal Euroopas. Euroopas on ta püüdnud ka vahepeal harjutada ning EMiks vormi timmida. Peaprooviks olevatel Eesti meistrivõistlustel osaleb ta 200 ja 400 m jooksus ning pärast seda langetab otsuse, millisele distantsile EMil keskenduda.

Kas lisandub EM-normi täitjaid?

Mitmel Eesti kergejõustiklasel on Zürichi EMi normist puudu õige vähe. Võib-olla õnnestub neil saada tiitlivõistlusele vabapääse, kuid hoopis kindlam oleks Eesti meistrivõistlustel norm täita.

Näiteks Liina Tšernovil on 1500 m jooksu normist 4.12,00 puudu vaid 0,73 sekundit ning Kaur Kivistikul 3000 m takistusjooksu normist 8.37,50 puudu kaks sekundit. Tõsise konkurentsita on neil eesmärgi täitmine muidugi raske.

Kati Ojaloo peaks vasaraheites nihutama oma parimat kolm meetrit ning siis oleks EM-normiks olev 68 meetri piir ületatud. Kuulitõukes püüab normi 19.70 Kristo Galeta, kuid selleks peaks ta oma isiklikku rekordit parandama 55 sentimeetrit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles