Eesti naiste jalgpallikoondisel ja selle järelkasvul on suvega seljataga palju mänge ning augustikuu toob kalendrisse veel lisa. Portaal jalgpall.ee vestles Eesti naistejalgpalli koordinaatori ja A-koondise inglasest peatreeneri Keith Boanasega, kes analüüsis hetkeseisu õrnema soo vutis, aga mitte ainult – tegime juttu ka sellest, mida oodata 12. oktoobril Tallinna väisavast Inglismaa meestekoondisest.
Balti turniiri võitnud naiste A-koondis valmistus MM-valikmänguks Tšehhiga kahe mänguga Poolas. Kuidas sobisid need mängud ettevalmistusse?
Mängud Poolas andsid meile kaks kõrgel tasemel kohtumist. Esimene mäng oli U-19 koondisega – naiskonnaga, kes võitnud varem U-17 Euroopa meistritiitli. Seal kasutasime palju mängijaid, kes muidu avakoosseisu ei kuulu ning said oma võimaluse näidata oma oskusi, kuid pidime vastu võtma kaotuse.
Teises kohtumises jäime alla nende A-koondisele ning Poola näitas kätte meie vead. Analüüsisime hiljem mängu ning tegime seal samu vigu, mida kaotusmängus Tšehhiga võõrsil. Probleem peitub selles, et kui mängime 30 parema hulka kuuluvate naiskondadega, siis ollakse meist füüsiliselt üle ning mängutempo ei vasta sellele, mis meie treeningutel. Tuleme enne Tšehhi mängu kokku ja teeme lühikese perioodiga nii palju, kui võimalik, et vead saaksid lihvitud. Kokkuvõttes olid need kaks mängu väga heaks ettevalmistuseks.
Kuidas jäid rahule noortekoondiste esitustega Balti turniiridel?
U-15 vanuseklassi Balti turniir oli meiepoolne initsiatiiv, millega Läti ja Leedu nõus olid. Läti ja Leedu leidsid aga meist rohkem mängijaid, kes on füüsiliselt tugevamad. Leian, et meid ei alistatud tehniliselt, vaid oldi lihtsalt tugevamad. Sarnane probleem oli meil ka U-17 koondisega, aga selle koondise puhul tasub meeles pidada, et suur osa mängijatest olid aasta nooremad (1999. aastal sündinud, U-17 koondis moodustatakse alates 1998. aastal sündinutest – toim.) ning puudu olid kaks võtmemängijat, Annaliis Strigin ja Lisette Tammik, kelle otsustasime liita U-19 koondisega. U-17 turniir näitas, et meie noorteliigade tase ei ole nii hea, et valmistada mängijaid ette rahvusvahelisteks kohtumisteks – eelmise aasta edukas U-17 koondis oli moodustatud enamjaolt mängijatest, kes mängisid ka kõrgliigas. Kuigi sealt saadi palju kaotuseid ning meie suunas tuli palju kriitikat, siis näitas see, et tegime õiget asja.
U-19 turniiril mängis meie koondis väga hästi. Esimeses kohtumises kaotati Valgevenele (UEFA sõprusturniiri raames osales lisaks Balti riikidele ka Valgevene – toim.), aga meil oli ka võimalusi, et see kohtumine võita. Sõprusturniiri reeglitele kohaselt peavad kõik mängijad saama vähemalt 80 minutit mänguaega – kahjuks olime aga meie ainsad, kes reeglitest kinni pidasid ning saime hiljem UEFA delegaadilt ka head tagasisidet. Meie pink ei ole nii pikk ning kui mänguaega peab kõigile andma, tekib mängudes hetki, kus koondis ei mängi nii hästi. Katrin (Kaarna, U-19 koondise peatreener – toim.) tegi kõik õigesti. Võitsime Leedut ja viigistasime Lätiga (penaltite järel sai võidu Läti, aga tabelisse kirjutati viigipunktid). Nüüd ootab koondist ees kaks augustikuist maavõistlusmängu Põhja-Iirimaaga, mis on heaks ettevalmistuseks sügiseks valikturniiriks. Kui kõik mängijad on terved, võivad nad veel tegusid teha.
Mida ootad augusti teisel nädalal peetavast UEFA U-17 koondiste sõprusturniirilt?
Reeglid on sellised, et kõik mängijad peavad olema väljakul vähemalt 80 minutit ehk siis saab oluliseks see, milliseid mängijaid millisteks kohtumisteks valida. Samuti on mängijaid, kes lähevad Pärnuga Meistrite liigasse ning seetõttu pole meie koosseis nii tugev, aga vastased on väga head.
Viimane küsimus ei tule naiste jalgpallist. Eesti meeste koondis kohtub 12. oktoobril A. Le Coq Arenal Inglismaaga. Millised on su emotsioonid tuleva mängu eel?
Tuleb kindlasti põnev mäng Magnusele (Pehrsson, koondise peatreener – toim). Usun, et Roy (Hodgson, Inglismaa koondise peatreener – toim) paneb väljakule segu kogenud ja noortest Inglismaa kõrgliiga mängijatest. Loodetavasti jõuan mõnele Inglismaa treeningule ning saan Royga ka mõne sõna vahetada. Poolt on mul väga raske valida, sest Eesti on mu teine kodu. Kui Eesti võtab Inglismaalt punkte, siis poleks ma kurb, sest usun, et Inglismaa suudab seda valikgruppi valitseda. Eesti näitas Hollandi vastu, et see on võimalik.