Kirsipuu ja Mandri loovad Eesti-Soome profimeeskonda

Jaan Martinson
, spordiajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Kirsipuu (vasakul) on tunnustatud treener ja spordidirektor ning võib profiklubi käima saada küll.
Jaan Kirsipuu (vasakul) on tunnustatud treener ja spordidirektor ning võib profiklubi käima saada küll. Foto: Mihkel Maripuu

Endised profiratturid Jaan Kirsipuu ja Rene Mandri ei soovi leppida olukorraga, et Eestis pole korralikku profitiimi, ning asusid tegutsema. Koostöös soomlastega luuakse esmalt U-23 meeskond ning ülejärgmisel aastal loodetakse rajada kolmanda taseme ehk Continental profiklubi. «Kui unistus teoks saab, hakkan klubi rõõmuga vedama,» kinnitas Astana spordidirektor Kirsipuu. «Astanas on mul rabelemist vähe ja kõik sedavõrd organiseeritud, et töösse on keeruline täit hinge panna, puudub loomingulisus.»

«Olen profimeeskonna teemaga juba ammu tegelenud,» rääkis Mandri, kes nädal tagasi lahkus Läti Rietumu-Delfin tiimi spordidirektori kohalt, et kodumaal rattasporti arendada. «Soomlastel oli samuti soov korralik klubi luua, sestap otsustasime jõud ühendada.»

Esialgne plaan oli juba järgmisest aastast elukutseliste tiimiga turule tulla, kuid raha leidmine võtab aega. Nii alustatakse U-23 ühismeeskonnaga. Soome pool leiab valdava osa vajalikust summast, Eesti panustab kogenud taustajõududega. Kui stardis on rahvuskoondised, pedaalivad ratturid oma riigi eest, muudel võistlustel esindatakse ühist klubi.

Profiklubi loomiseks tuleb aga leida minimaalselt 800 000 eurot, parem, kui miljon või pisut üle selle. «Siis ei jää midagi juhuse hooleks,» kinnitas Mandri. «Meil oleks juba praegu väärilisi noori profitasemel sõitma panna. Materjali, keda vormida. Eesti parimail peaks olema koht, kus võidu sõita, end näidata ja järgmisele astmele tõusta. Praegu tegelevad Eesti tippude kasvatamisega teised riigid, kelle klubides meie ratturid pedaalivad, aga aidata võiks ka nii-öelda koduseinad. Aidata eelkõige rahaga, sest pöidlahoidjatest meil puudust pole.»

Profitiimi moodustaks neli-viis sõitjat Eestist, teist sama palju Soomest ning paar meest Kesk-Euroopast, kus toimuksid võidusõidud ja kust leiaks ehk ka sponsoreid, rääkis Mandri.

Kirsipuu ei tahtnud veel öelda, keda profiklubisse võiks kutsuda, kuid soovitas vaadata Eesti juunioride ja U-23 edetabelite tippe. «Selge, et me ei hakka kedagi sundima, vaid arvestame, kuidas ratturil parem oleks. Neid, kes võistlevad heas Prantsusmaa amatöörtiimis ning võivad saada korraliku profilepingu, jäägu pigem paigale.»

See kõik on aga tulevik. Praegu aitab Kirsipuu Eesti rattureid jõudumööda: «Mõni vajab abi vähem, mõni küsib õpetust iga nädal. Kui profiklubist asja saab, pühendun sellele täiega. Astanaga pole järgmisest aastast rääkinud, kuid tööta ma ei jää, mõne teise klubi palgale saan ikka. Niisama ma kodus passida ei viitsi.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles