Hartingu sõnul on Rehm oma saatuses ise süüdi

Kaarel Täll
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Robert Harting
Robert Harting Foto: SCANPIX

Saksamaal kütab kirgi kergejõustikuliidu eilne otsus, mis ei luba värskellt kaugushüppes meistritiitli teeninud Markus Rehmil Zürichi EMil startida. Rehmi äratõukejalg on süsinikproteesist ning see võib anda teiste sportlaste ees eelise. Maailma parima kettaheitja Robert Hartingu sõnul on Rehm oma saatuses ise süüdi, kuna oleks võinud hakata hüppama ka terve jala abil.

«Tal on üks jalg ju terve. Kui ta selle pealt ära tõukaks, siis poleks praegu ilmselt mingit vaidlust. Poleks vaja neid teaduslikke uuringuid ja ka konkurendid ei kritiseeriks teda,» arutles Harting.

Rehmi proteesjalg on tema tervest jalast 15 sentimeetri võrra pikem ning see andvat mõnede meelest teiste ees tugeva eelise. Kuigi biomehaanilise analüüsi lõplikke tulemusi veel ei ole, otsustas kohalik kergejõustikuliit hüppajat EMile mitte lubada. Rehmi sõnul ei saaks ta aga sama pikka proteesi kasutada, kuna hakkaks siis tugevalt lonkama.

«Selline nõudmine on jama – kas siis peaksid ka teised sportlased nõrgemat jalga kasutama hakkama? Igal sportlasel on oma magus pool ning seda ei saa muuta,» vastas Rehm Hartingu kriitikale.

Rehm hüppas nädalavahetusel toimuvatel Saksamaa meistrivõistlustel 8.24 ning seljatas kõik konkurendid. Ühtlasi täitis ta suure varuga ka EMi normi (8.05), kuid sinna võistlema teda ei lubata. Kas aga meistrivõistluste kuldmedal mehele jääb, selgub siis, kui uuringute tulemused lõplikud on.

2012. aastal võitis Rehm Londoni paraolümpia kaugushüppevõistluse. Tema parem jalg amputeeriti altpoolt põlve kümme aastat tagasi, kui tollal 14-aastane noormees kukkus veelauaga sõites.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles