Sel nädalal peetakse purjetamises esimene Rio olümpiamängude ametlik testivõistlus. Sealsamas Guanabara lahes toimuvad ka 2016. aasta Rio mängud. Eesti purjetajaid Brasiilias stardis pole, põhjuseks hirm reostatud vee ees ja rahanappus.
Surnud koerad, reovesi ja prügi – Rio olümpiaregati toimumispaik
1. august 2014, 09:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahe vesi on nii saastatud, et kujutab endast ohtu sportlaste tervisele. Sinna on aastaid reovett lastud, lisaks hulbib meres kõikvõimalikku prügi – alates plastpudelitest kuni mööblitükkideni –, mille inimesed on sinna loopinud. Vesi on pruunikas ja silmanähtavalt reostunud.
«Mina otsustasin seetõttu praegu Rios mitte võistelda, et muretsen tervise pärast. Olen kohapeal olijatega suhelnud – seal on ka surnud koerad ja muu jubedus. Mul on varustus juba selline, et hoian osa paadi küljes olevaid nööre endal suus, ei julge mõelda, mis haiguseid Brasiilias nii käitudes saada võib,» räägib Laseri purjetaja Karl-Martin Rammo.
Kui Rio olümpialinnaks valiti, oli üheks eelduseks, et laht tehakse 2016. aastaks puhtaks. Rio linna keskkonnaosakonna esindaja Carlos Francisco Portinho tunnistab, et ilmselt suudetakse lubadust täita vaid poolenisti. Kui sedagi. Ka linnapea Eduardo Paes ütles AP vahendusel, et olukord on pehmelt öeldes halb. «Kahjuks ei suuda me Guanabara lahte olümpia ajaks korda teha. Samas ma usun, et sportlaste tervis ohus ei ole ja midagi hullu ei juhtu,» rääkis ta.
Rammo on kuulnud, et vee puhastamiseks mõeldud ressursid võeti lihtsalt ära, ja nii polegi eriti millegi või kellegi peale loota. «Oleme üsna üksi selle probleemi otsas, tundub, et palju paremaks olukord ei muutu. Ka Pekingi olümpiavetes oli reostuseoht, ent sealsed rahalised võimalused aitasid olukorra kontrolli alla saada. Otsest ohtu tervisele pole varem kogenud, eks saab näha, kui jube see on,» rääkis Rammo, kes osaleb Rios testvõistlusel tuleval aastal.
«Hetkel keskendun septembris algavateks maailmameistrivõistlusteks, kus ka olümpiapääsmeid jagatakse, ja rihin selleks ajaks head vormi. Olen sel suvel saanud kodus rahulikult treenida, sest enne MMi võistlusi peaaegu polegi. Rio veed saan ära proovida järgmisel aastal,» ütles Rammo.
Kohapeal oleva Austria koondise treener, endine olümpiasportlase Ivan Bulaja sõnul on olud kohutavad. «Siinne vesi on nahal üsna ebameeldiv, tahaks selle kiiresti maha pesta. Keegi ei tea, mis siin sees olla võib, olen kindel, et siit võib nii mõnegi haiguse saada,» sõnas Bulaja.
«Vesi haiseb nagu peldikus! Ujuma ei läheks ma siia vabatahtlikult iial,» lisas Austria koondise 49ersi klassi purjetaja Nikolaus Resch. Eelmisel aastal sealsamas peetud regatil puhastasid sportlased oma käsi alkoholiga. Sealsete oludega kursis olevad arstid soovitavad sportlastel end enne seal võistlemist näiteks A-hepatiidi vastu vaktsineerida.
Eesti Finn-klassi purjetaja Deniss Karpak tunnistas, et on samuti hirmujutte kuulnud, ent temas need ärevust ei tekita. «Ei tea küll, miks selline koht valiti võistlemiseks. Eks igasuguseid asju räägitakse, praegu see mind väga ei hirmuta,» ütles ta. Karpaki sõnul loodab ta samuti Rios esmakordselt võistelda järgmise suve testvõistlusel, sel aastal ei leidnud ta Brasiiliasse reisimiseks raha.
Nädalavahetusel peab jubedates oludes võistlema kümme olümpiapaadi klassi, kokku 216 paati ja 321 purjetajat 34 riigist. Testivõistluste ajal on kümme paati lahe peal ametis, et seal hulpivat prügi kokku korjata, et purjetajad päris takistusrada läbima ei peaks. Ent vette lastavat reovett pole sel moel kuidagi võimalik eemaldada või puhastada ja sellele probleemile praegu lahendust polegi.