Jalgpalli MMil kinnistus viimase aja suundumus, kus väravavahid mängivad palju rohkem jalaga ning neil on oluline roll karistusalast väljas tegutsedes ja rünnakute ülesehitamisel. Mart Poomi sõnul on uutmoodi väravavahi kasutamine kindel suund ja sellega arvestatakse ka Eesti koondiste juures.
Kirkaim näide oli maailmameistriks kroonitud Saksamaa väravasuul seisnud Manuel Neuer, kes pidevalt oma väravast mitmekümne meetri kaugusel tegutses, vastaste kiirrünnakuid vahelt lõikas ja oma meeskonna mängu ehitas. «Tänapäeva väravavahid peavad jalaga väga hästi mängima ja kui kaitseliin kõrge pressingu ajal keskjooneni tõuseb, siis peab väravavaht järele liikuma, muidu jääks vastastele liiga suur tsoon, kuhu sööta,» selgitas Poom, kes äsja tegi UEFA treenerite koolitust, kus samuti see teema läbi võeti.
«Seda tööd on aga koondise juures raske teha, seega ootame, et väravavahid ka klubide juures palju jalaga mängiks. Eesti noortekoondistes püüame kasutada sarnast skeemi. Lisaks kaitses tsoonide katmisele mängib väravavaht üha suuremat rolli rünnakute ülesehitamisel,» jätkas Poom. Tippjalgpallis näeb tihtipeale olukordi, kus väravavahi avangute järel kiiresti väljaku teises otsas ohtlikke olukordi tekib.
Kui arvestada, et lähiaastatel võivad Eesti esiväravavahiks kerkida Mihkel Aksalu või Marko Meerits, siis ei tohiks jalaga mäng probleemiks osutuda. Meeritsa puhul peetakse antud elementi suisa tema trumbiks. «Tal on selja taga korralik Hollandi jalgpallikool ning see tuleb ainult kasuks. Nemad on just teada-tuntud sellise stiili pooldajad,» sõnas Poom.