Ksenija Balta hüpetes võis aimata EM-medali väärilist lendu

«Millised emotsioonid! Millised tulemused! Millised võistlustingimused!» 25 soojakraadi, soodsad tuuleolud ja korralik kodupubliku toetus – Ksenija Balta kasutas need võimalused maksimaalselt ära ja kordas kahel korral Eesti kaugushüppe välisrekordit.

Laupäev, 17. juuli. Eesti kergejõustikumeistrivõistlustel on korraga käimas nii meeste odavise, kuulitõuge kui ka naiste kaugushüpe.

Kõigil kolmel alal on omad staarid. Odaviskes Andrus Värnik, kuulitõukes Taavi Peetre ja kaugushüppes Balta.

Korraga lähevad viimasele katsele nii Värnik kui ka Balta. Kui eksmaailmameister on hoojooksul poolele maale jõudnud, vaikib kogu Kadrioru staadion.

Aga mitte sellepärast, et kõik oleksid hinge kinni hoides Värniku esitust oodanud. Tähelepanu on täielikult koondunud Baltale, kes on äsja teinud äratõuke ja maandunud taas seitsme meetri ligidale. Vaikus asendub kiirelt võimsate ovatsioonidega.

Tabloo näitab juba teist korda tulemust 6.80, Balta viibutab rusikat ja hüpleb rõõmsalt õhku, kaunis naeratus näol. Eesti meistrivõistluste säravaim staar pakkus publikule täpselt seda, mida see ootas – emotsioone, hiilgavaid tulemusi ja silmailu.

Barcelonas kiire rada

Ka tema seeria rääkis enda eest – 6.72, 6.80 ja 6.80. Lisaks veel kolm napilt üleastutud katset. Neist üks, ülinapilt üleastutud katse oleks tõenäoliselt toonud Eesti rekordiraamatusse täiendust.

Ent üksnes oleksiks see seekord jäigi. «Sellest katsest on väga kahju. Seal polnud isegi ühte sentimeetrit üle astutud, juba teist korda võeti hea hüpe ära. Aga loodetavasti suudan nii pikka hüpet kuskil mujal näidata,» rääkis Balta.

Järgmine võimalus selleks avaneb tal Barcelona EMil. Just selle võistluse eel oli Balta jaoks hädavajalik ammutada enesekindlust. Oli tal ju enne nädalavahetust hooaja parimaks tulemuseks 6.59. Nagu Balta ütles, sellise tulemuse pealt olnuks nigel EMile minna.

Nüüd on tal kirjas 6.80, Euroopa tänavuse hooaja edetabeli kaheksas tulemus ja teadmine, et ta on suuteline veelgi kaugemale hüppama. Järgmise pooleteise nädala jooksul on vaja veelgi paremaks saada. Naiste kaugushüppe kvalifikatsioonivõistlus peetakse 27. juulil.

«Näitasin, et suudan pingutada ja hästi hüpata. Usun, et tänu Barcelona staadionile on võimalik paremat tulemust näidata. Seal on hea kiire rada,» rääkis Balta ja lisas: «Füüsiliselt pean end nüüd natuke koguma, et pisut paremaks minna. Aga ega kümne päevaga mingit imet ei tee.»

Mingeid eesmärke Balta välja ütlema ei kipu. Ta teab, et konkurents on kõva, tänavu on kolm venelannat – Olga Kutšerenko, Darja Klišina ja Ljudmilla Koltšanova – ületanud seitsme meetri piiri. Tõsi, Klišina jäi EM-koondisest välja.

Samas teab Balta ka seda, et on valmis kõrgesse mängu sekkuma. Nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Seda näitasid ka Eesti meistrivõistlused.

«Tiitlivõistlustel on medaleid võidetud väga erineva tasemega, pronksmedal on võidetud ka 6.69ga. Ent sellele muidugi lootma jääda ei saa, ise tuleb hästi esineda. Kõigepealt tuleb loomulikult läbida kvalifikatsioonivõistlus,» rääkis Balta, kes võtab ühe sammu korraga ja kaugemale ei mõtle.

Samamoodi nagu võtab ühe sammu korraga ka tema treeningukaaslane Tõnis Sahk, kes raske vigastuse järel edukalt naasta suutis. Eesti meistrivõistlustel sai ta kaugushüppes 7.72ga kindla alavõidu.

Natuke rohkem kui aasta tagasi polnud Sahk sugugi kindel, kas suudabki nii pikki hüppeid veel näidata. Eelmise aasta jaanipäeva paiku rebestas ta vasaku jala Achilleuse kõõlust ning see vajutas tema senistele treeningutele valusa pitseri.

«Pidin hakkama jalale uuesti lihast peale kasvatama, väga ropp töö. See oli jube raske, taastumine on isegi kiirelt läinud,» nentis Sahk ja lisas: «Olen mitmel viimasel võistlusel hüpanud 7.38 ja nüüd sain sellest barjäärist justkui üle. Suutsin taas lennutunnet kogeda.»

Nurme heas hoos

Kuigi Sahk ei täitnud Barcelona EMi normi 7.90, tõdes ta siiski, et 7.72 oli tuleviku mõttes ülioluline. Just emotsionaalselt. «See andis stiimuli edasi teha,» nentis ta. Päev hiljem sai Sahk veelgi rohkem indu tõstva teate – Eesti Kergejõustikuliit saadab ta siiski EMile.
Kaugushüppes teenis 7.61ga teise koha kümnevõistleja Mikk Pahapill. Sarnaselt Baltaga kontrollis ka tema enne hooaja tähtsaimat võistlust vormi.

 Ja järeldus? «Usun, et liigun õigel teel. Loomulikult oleksin tahtnud kaugemale hüpata, aga kümnevõistluse sees oleks selline tulemus siiski väga korralik. Just seda olekski vaja,» nentis Pahapill.

Tõestuse, et EMiks tehtud töö on olnud korralik, sai ka Tiidrek Nurme, kes 1500 meetri jooksus finišeeris uhkes üksinduses 3.45,98ga. Viimasele ringile minnes jätkus tal aega  isegi Balta viimase katse jälgimiseks – lihtsalt niivõrd kindel oli tema edu järgnevate ees.

«See oli väga kerge jooks. Olen enda kohta praegu väga hea, loodan ainult, et järgmised 12 päeva kõik kenasti läheb,» rääkis Nurme, kelle eesmärgiks on Barcelona EMil kuue parima hulka tulla. Kas see tal ka õnnestub, selgub juba kümme päeva pärast.

Eesti kergejõustiku meistrivõistlused

Naised. 200 m.1. Maris Mägi 23,99, 2. Dane Must 24,69. 400 m. 1. Maris Mägi 52,68. 100 m tj 1. Jaanika Meriküll 14,31. 400 m tj. 1. Hege Mardiste 1.00,47. 1500 m. 1. Liina Tšernov 4.25,98. Kõrgushüpe. 1. Anna Iljuštšenko 1.87. Kolmikhüpe. 1. Veera Baranova 13.56, 2. Merilyn Uudmäe 12.66. Kaugushüpe. 1. Ksenija Balta 6.80, 2. Kaia Soosaar 6.14, 3. Grit Šadeiko 6.10. Teivashüpe. 1. Lembi Vaher 3.85. Odavise. 1. Moonika Aava 53.79, 2. Raine Kuningas 52.08. Kuulitõuge. 1. Eha Rünne 13.60. Kettaheide. 1. Eha Rünne 51.53.

Mehed. 200 m. 1. Richard Pulst 21,62, 2. Asko Anipai 21,97. 400 m. 1. Andres Saaremõts 48,46. 110 m tj. 1. Mikk Pahapill 14,24, 2. Tarmo Riitmuru 14,67. 1500 m. 1. Tiidrek Nurme 3.45,98, 2. Roman Fosti 3.55,13. 400 m tj. 1. Aarne Nirk 52,33, 2. Georg Vladimirov 53,17. Kaugushüpe. 1. Tõnis Sahk 7.72, 2. Mikk Pahapill 7.61. Kõrgushüpe. 1. Karl Lumi 2.10. Odavise. 1. Ahti Peder 73.33, 2. Andrus Värnik 72.18. Kuulitõuge. 1. Taavi Peetre 19.75, 2. Raigo Toompuu 18.83. Kettaheide. 1. Aleksander Tammert 62.75, 2. Märt Israel 60.82, 3. Margus Hunt 60.03.