Mägi, ajaloo Eesti parim jooksja

Jaan Martinson
, spordiajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rasmus Mägi.
Rasmus Mägi. Foto: Mihkel Maripuu

Gerd Kanteril jäi haruldasest kolmikkullast 132 cm puudu.

Zürichis lõppenud kergejõustiku EM tõi Eestile kaks medalit ja hulga rõõmu. Siinkohal mõningad statistilised nopped toimunust.

Faktid tunnistavad, et Rasmus Mägi on nüüdsest Eesti kõigi aegade parim jooksja. Ta on ainus maarjamaalane, kes mahub suurvõistluste kavva kuuluval distantsil Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF) kodulehel avaldatud kõigi aegade edetabelisse. EMi poolfinaalis välja joostud aeg 48,54 annab Mäele 106. koha.

Eesti parim kergejõustiklane on mõistagi Gerd Kanter, kes hoiab kettaheite kõigi aegade edetabelis kolmandat kohta. Kõrvalolevas faktikastis on kõik edetabelis saja sekka mahtujad paremusjärjestuses.

Kaks kolme-kulla-meest

Gerd Kanteril jäi 132 sentimeetrit puudu, et kerkida kolmandaks eestlaseks ajaloos, kel on auhinnakapis kolme tähtsaima tiitlivõistluse – olümpiamängude, MMi ja EMi – kuldmedalid.

Säärase saavutusega on ajaloos individuaalatleetidest ainsana hakkama saanud tõstja Jaan Talts (olümpiavõit, kaks MMi ja neli EMi kulda). Võrkpallur Viljar Loor teenis medalid (olümpiavõit, kaks MMi ja viis EMi kulda) Nõukogude Liidu koondises.

Kolmel sportlasel – kümnevõistleja Erki Noolel, maadleja Johannes Kotkasel ja kiiruisutaja Ants Antsonil – on küll kuldmedal olümpialt ja EMilt, ent MMilt said neist kaks esimest hõbeda ning kolmas pronksi.

Tõsi, paljudel aladel ei korraldata või ei korraldatud Euroopa meistrivõistlusi, mistõttu jäid suure tõenäosusega kolmikkullad saamata olümpiavõitjaks ja maailmameistriks kroonitud vehklejal Svetlana Tširkoval, ratturitel Aavo Pikkuusil ja Erika Salumäel ning suusatajatel Andrus Veerpalul ja Kristina Šmigunil.

Niidul veel minna ja minna

Marek Niit pakkus lõppenud EMil suurepäraseid emotsioone, kui ta 400 meetri eeljooksus Eesti rekordi 45,74 jooksis. Tore. Paraku on Niidu ala säärane, et too tulemus teeb temast parimal juhul regionaalse, mitte aga maailma tasemega atleedi. Isegi hooaja edetabelis viib rekord Niidu alles 100. kohale.

Kui määraks maailmataseme mõõdupuuks MMile pääsu, siis on Niidul veel minna ja minna. Tuleva aasta MMi norme pole avaldatud, kuid mullu said Moskvasse võistlema need, kes läbisid staadioniringi ajaga 45,60 (B-norm). Tulevikus jääb alles vaid A-norm, mis 2015. aasta Pekingi MMil on tõenäoliselt 45,40 kanti. Seega peab Niit marki kärpima umbes 0,35 sekundi võrra ehk palju.

Võrdluseks: kui Niidu praegune rekord ei viiks teda MMilegi, siis Mäe tippaeg andnuks mullu Moskvas 7. koha.   

Läti ja Leedu seekord lahjad

Eesti sai EMi medaliarvestuses kahe hõbedaga igati soliidse 17. koha. Muide, üle kahe autasu pole kergejõustiklased üheltki tiitlivõistluselt toonud, duubel on aga tehtud kuuel EMil, ühel MMil ja ühel olümpial.

Kõigi aegade edetabel

3. Gerd Kanter    kettaheide    73.38

8. Erki Nool    kümnevõistlus    8815

8. Jüri Tamm    vasaraheide    84.40

17. A. Tammert    kettaheide    70.82

29. Andrus Värnik    odavise        87.83

42. Kristjan Rahnu    kümnevõistlus    8526

48. Valeri Bukrejev    teivashüpe    5.86

49. Valter Külvet    kümnevõistlus    8506

66. Liina Laasma    odavise        63.17

72. Donald-Aik Sild    odavise        85.28

78. Mikk Pahapill    kümnevõistlus    8398

96. Kaire Leibak    kolmikhüpe    14.43

100. Märt Israel    kettaheide    66.98

100. Andrei Nazarov    kümnevõistlus    8322

Tabelis koht maailma kõigi aegade edetabelis, sportlase nimi, ala ja tulemus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles