Tõbine Kangert: kuni juuksed ja silmamunad ei valuta, lähen starti

Jaan Martinson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tanel Kangert
Tanel Kangert Foto: Mihkel Maripuu

«Minu tervis, seisund ja vorm on kaugel sellest, mis olema peaks,» tunnistas Hispaania velotuurile esikümnekohta jahtima läinud, kuid esimese nädalaga lootuse minetanud Tanel Kangert. «Sel on objektiivseid ja ka ootamatuid põhjusi. Haigestusin ja lõpetasin just antibiootikumide kuuri, kuid katkestada ei kavatse.»

Kangerti hoog Vueltal, kus Astana meeskond lubas tal kõrget üldkohta üritada, kustus esimesel suuremal tõusul. Üheksa etapi järel kaotab ta liidrile Nairo Quintanale ligi 25 minutit ja paikneb 49. kohal.

«Ma pole enda tasemel,» tõdes Kangert eilsel puhkepäeval. «Ilmselt pole Tour de France’ist korralikult taastunud. Jäin ka veel haigeks – bronhiit ja sinusiit, köhin röga välja – ilmselt jahedas jõusaalis rassides. Ju organism tõmbas käsipidurit. Samas on mu tervis üsna omapärane – põen, kuid palavikku pole ja haigus mind maha ei niida. Panin edasi, kuigi olemine oli kehv. Siin, Vueltal, läks hullemaks, haigus süvenes. Arst määras antibiootikumikuuri, ütles, et kataboolne efekt pole suur. Vaidleksin talle vastu, on suur – lihased valutavad ja sada vatti võimsust jalgadest kadunud.»

Õigupoolest pole tänavu kordagi õiget minekut olnud, rääkis Kangert. «Sõidan nagu vati sees. Sõitsin Tourilgi. Jah, ma olin seal enam-vähem, kuid tänu aastatega saavutatud tasemele, mitte heale vormile. Pärast Touri ei puhanud end välja ja nii ta läks.»

Kui ise sõita ei jõua, aita tiimikaaslasi, käis Kangert välja elutõe. «Vueltal on kaks nädalat veel minna. Loodan lõpuks saada korralikud abimehe jalad. Ise mõnel etapil midagi korda saata? Kõike võib juhtuda, on ka kehva enesetundega etappe võidetud, kuid mul puudub lootus, et hea vorm, mida pole aasta otsa olnud, siin äkitselt saabub.»

Katkestamisvõimalust ei hakanud Kangert vaagimagi, kuigi tulevikku silmas pidades võiks sellest kasugi olla. «Ma pole nelja aasta jooksul, mil Astana vormis sõidan, ühtki võidusõitu pooleli jätnud. Ei oska katkestada, kannatada küll. Olen seda tüüpi, nagu Jaak Mae kunagi ütles: kuni juuksed ja silmamunad ei valuta, lähen starti.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles