Maksuamet näitab Tartu Rocki algatusele punast tuld

«Spordirahvas, lepime nüüd normaalsetes tingimustes kokku ja käitume kõik ühte moodi, mitte ei käivita fotokonkurssi, kes leiab kõige uhkema pildi, millest mitte keegi aru ei saa. Oleme korraldanud erinevaid ümarlaudu ja kõik spordialaliidud on vandunud, et alates tänavu sügisest tehakse asju korrektselt – olgem siis spordimehed ja käitugem ka tegelikult nii, mitte ei hakka otsima jälle uusi võimalusi.» Need sõnad kuuluvad maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitjale Egon Veermäele ja jutt käib spordiklubides stipendiumide maksmisest.

Maksuameti inimestel ajas harja punaseks nädalapäevad tagasi avalikuks saanud algatus, kus Tartu Kultuurkapitali juurde asutati korvpalli sihtkapital, millega toetatakse meeste korvpalli arengut Tartus. Sihtkapitalile kogutakse annetusi nii üksikisikutelt kui firmadelt ning kogutud summa eest makstavale stipendiumile saavad kandideerida tänavu vaid Tartu Ro­cki korvpallimeeskonna liikmed.

«Ütleme otse, et selline skeemide tegemine pole aktsepteeritav, ning kavatseme selgitada klubi juhtidele, milline on meie nägemuses õige käitumine,» sõnas Veermäe. «Töö eest tasustamise reeglid on selged: töö eest tuleb maksta palka ja koos sellega tasuda ka kõik maksud.»

Maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamäe sõnul on korvpalliliit neile korduvalt kinnitanud, et klubidel tuleb töötasude maksmise süsteem korrastada. Kui aga üks klubi hakkab maksma töötasu läbi kolmandate isikute – antud juhul läbi sihtkapitali –, saavad nad sellest selge eelise.

«Tegelikult on meil võimalus maksustada ka läbi kolmandate isikute makstud tasud. Selleks piisab paari eelmise aasta kontrollimisest, et saada ülevaade, kuidas ja kui palju on inimestele tasusid makstud ja kellel klubi raha saadud,» selgitas Liivamägi. «Eeldan, et enamik klubi toetajaid jääb samaks, lihtsalt nad ei anna raha enam klubile, vaid loodud sihtkapitalile.»

Liivamägi juhtis tähelepanu veel ühele seigale, mis peaks panema mõtlema Tartu Kultuurkapitali juhte. Nimelt hakkab uuest aastast kehtima seadus, mis võimaldab stipendiumide maksmise reeglite vastu eksinud mittetulundusühingu ja sihtasutuse tulumaksusoodustust omavate ühingute nimekirjast välja visata. See aga tähendab, et neil kaob õigus igas tegevusvaldkonnas maksuvabalt toetusi koguda ja jagada. «Nad peavad mõtlema, kas see mäng väärib küünlaid,» märkis ta.

Ülikoolide juures tegutsevatel spordiklubidel ei maksa loota ka võimalusele, et mängijatele ja treeneritele saaks maksta stipendiumi läbi õppeasutuse. Ka sellisele tegevusele saavad maksuameti inimesed kerge vaevaga jälile. «Meil on võimalik kontrollida, kui suur oli inimese palk või stipendium eelmisel aastal, ning kui nüüd maksab talle sama summa ülikool, on meil võimalus see maksustada. Klubi, kes nii teeb, peab arvestama, et neid ähvardav oht on palju suurem kui loodetav saadav tulu,» nentis Liivamägi.

Maksuameti maine pole spordirahva silmis just kuigi kõrge. Neid on süüdistatud kogu spordi rahastamise süsteemi lõhkumises, nendega on pahandatud, et miks nad valisid näidispoomiseks kolm tegutsevat spordiklubi ning miks ei antud stipendiumide süsteemilt üleminekuks ja võimalike lahenduste leidmiseks piisavalt aega.

Veermäe sõnul püütakse nüüd asjadest varem rääkida, kuid ta viitas ka sellele, et tegelikult anti kultuuriministeeriumile, rahandusministeeriumile ja Eesti Olümpiakomiteele stipendiumide maksmisega avastatud probleemidest teada juba 2013. aasta kevadel.

«Paraku midagi ei muutunud. Murdepunktiks sai kolme klubi kontrollimine,» meenutas Veermäe. «Tegelikult pole meil kunagi olnud seisukohta, et palga väljamakseid ei käsitleta palgana – oleme korduvalt viidanud, mis on palk ja mis on stipendium.»

Liivamägi lisas, et kolme klubi kontrollimist ei saa nimetada suureks spordi rappimiseks. Need juhtumid leidsid lihtsalt laialdast kõlapinda. «Ainult meie jutu põhjal ei muutunud stipendiumide maksmisega seoses midagi, alles pärast kolme klubi kontrolli on hakanud asjad muutuma,» rääkis ta. «Samas ei vasta tõele arvamus, et stipendiumide süsteemi kasutasid kõik spordiklubid. Kuna aga spordis on raha vähe, otsiti kokkuhoiuks võimalusi ja seepärast hakati üha rohkem maksma palka stipendiumidena. Meie aga ei jõudnud kõiki kontrollida ja sellest tekkiski arusaam, et nii võib. Tegelikult ei või!»  

Tuleval aastal annab riik noortetreenerite palgatoetuseks 3,5 miljonit eurot. Kuid kas sellest piisab stipendiumide süsteemilt palgamaksmisele üleminekuks ning kui ei, siis millised oleksid lahendused?

Maksuameti inimeste sõnul on nad valmis osalema selleteemalistel aruteludel, kuid ideed peavad tulema riigilt ja spordiinimestelt endilt. «Alati saab ju otsustada, et teatud maksed on maksuvabad, aga selleks on vaja seadust – kuniks seda pole, kehtivad praegused reeglid,» leidis Veermäe.