Eesti koondis, kes võtnud sihiks jõuda 2016. aasta jalgpalli EM-finaalturniirile, alustas jahti ihaldatud eesmärgi suunas edukalt. 1:0 võit Sloveenia üle tähistas eestlaste jaoks valiksarjades alles kuuendat kohtumist, kui suudeti üle mängida meeskond, kes on osalenud ka maailma suurimal jalgpallipeol ehk MMil. Eelmised viis võitu saavutati Tarmo Rüütli käe all, nüüd sai oma valikmängude debüüdil samaga hakkama ka Magnus Pehrsson.
Lisaks uuele juhendajale on meie jaoks esmaspäeval alanud valiktsüklis uute meestena põhikoosseisu tõusnud 21-aastased Karol Mets ja Ilja Antonov ning 26-aastane Ken Kallaste. Nii tõestatigi, et olulisi võite suudetakse noppida ka ilma seni keskväljal võtmerolli mänginud Konstantin Vassiljevi (praegu vigastatud), Aleksandr Dmitrijevi ja Dmitri Kruglovita (kumbki pole traumade järel veel piisavalt heasse vormi jõudnud). Siiski on lootust, et kuu aja pärast on ka senised põhitegijad valmis koondist täisjõuga aitama.
Kui Eesti suutis esmaspäeval mitmel puhul oma mängutempo peale suruda, siis tunduvalt nimekamatel sloveenidel ei tundunud olevat ka varuplaani, kuidas Eesti kaitseliini lahti muukida. «Olime hästi valmis ja suutsime nende käigud neutraliseerida. Nende võtmemängija oli äärel tegutsenud Kevin Kampl, keda suutsime korralikult ohjeldada. Arvan, et ta oleks olnud meile ohtlikum, kui ta oleks tegutsenud alumise ründajana,» hindas Pehrsson.
«Suurepärase emotsiooniga valiktsükli algus. Mul on tõsiselt hea meel meeskonna tahtejõu üle, see oli täiesti super. Taktika võib olla ükskõik milline, aga kui mängijad ei jookse ega tööta selle nimel, siis ei ole sellest mingit kasu. Muidugi andsid tulemuse need kaks asja kokku: treenerite poolt hea taktika ning mängijad, kes on valmis selle meeskonna ja riigi eest endast maksimumi andma. Selle üle on eriti hea meel,» rõõmustas koondise kapten Ragnar Klavan.
Ka vastaste algkoosseis näitas, et pigem tulid külalised kohtumist mängima ettevaatlikult. Päev enne matši arutlesid Sloveenia ajakirjanikud koondise võimaliku algkoosseisu üle, oli kaks võimalust, millest üks oli selgelt kaitsvam ja teine ründavam. Tegelikule algkoosseisule pilku heites võis tõdeda, et väljakule saadeti kahest valikust kaitsvam formatsioon.
Selle koosseisu alumine keskpoolkaitsja oli kokkuvõttes kahe kollase kaardi tõttu väljakult eemaldatud Dalibor Stevanović, kellele kohta eeldatavalt ründavamas rivistuses ei nähtud. Stevanovići eemaldamine 79. minutil sai mõlema poole hinnangul lõpuks ka murdemomendiks. «Võidu tõid meeskonnatöö ja distsipliin. Teadsime, et meil tuleb võimalusi – me ei jõua selliste meeskondade vastu 90 minutit domineerida. Punane kaart viis nad rütmist välja,» hindas otsustavatel hetkedel ülimalt kasulikult tegutsenud Joel Lindpere.
Esmaspäevast kohtumist kõrvalt jälginud endine Eesti koondise kapten Raio Piiroja tunnistas, et ta pani tähele mitut muudatust võrreldes eelmiste valiksarjadega. «Esmalt torkas silma, et standardolukordade lahendamisega on vaeva nähtud, neid on kõvasti lihvitud,» tõi Piiroja välja ühe suurema muudatuse. «Eks ka taktikaliselt mängitakse teisiti, lisaks on ka paljud mehed koosseisus muutunud. Mäng oli natuke rohkem raamides. Kui initsiatiiv oli Sloveenia käes, siis vajadusel suutsime selle taas ka jälle enda kätte võtta.»
Piirojale jätsid hea mulje ka selleks valiksarjaks põhikoosseisu tõusnud Mets, Antonov ja Kallaste. «Karol oli väga hea – jagas hästi söötu ja jõudis igale poole, võiks öelda, et üle platsi poiss. Temast tuleb koondisele väga vajalik mängumees. Kallaste ja Antonov olid alguses natuke krampis, kuid mängu edenedes said aina paremini rütmi sisse. Küll harjutakse nende rollidega,» tõdes ta.
Lõpetuseks ka täpsemalt loo alguses mainitud statistikast. 1990ndate alguses taas rahvusvahelise jalgpalliperega liitumise järel oli Sloveenia alistamine eestlastele 25. võit valikmängudes. Nendest 15 on tulnud n-ö kääbuste vastu (8 võitu Andorra, 3 Fääri saarte, 2 Luksemburgi ja 2 Liechtensteini üle). Kuus võitu on teenitud siis MM-finaalturniiril mänginud meeskondade üle (2 Sloveenia, 2 Põhja-Iirimaa, 1 Serbia ja 1 Belgia üle). Korra on valikmängus selg prügiseks tehtud ka Leedul, Lätil, Armeenial ja Valgevenel. 1930ndatel osales Eesti koondis ka kahes MM-valiksarjas, kus kokku teeniti neljast mängust üks võit (1937. aastal Soome üle).
EM-valiksarja E-alagrupp
Šveits – Inglismaa 0:2 (58., 90.+4. Welbeck), San Marino – Leedu 0:2 (5. Matulevičius, 36. Novikovas), Eesti – Sloveenia 1:0 (86. Purje).
Tabeliseis: 1. Inglismaa 3 punkti, 2. Leedu 3, 3. Eesti 3, 4. Sloveenia 0, 5. San Marino 0, 6. Šveits 0.