Euroopa Nõukogu (EN) riikide spordijuhid kogunevad sel nädalal Šveitsis Macolinis, et arutada, kuidas saaks tõhusamalt võidelda kokkuleppemängude vastu. Neljapäeval, 18. septembril avatakse liitumiseks ka rahvusvaheline leping, mille alusel hakatakse tulevikus tegema koostööd sporditulemustega manipuleerimise vastases võitluses.
«Tänapäeva spordimaailmas on kaks tõsist murekohta, üks neist doping ja teine tulemustega manipuleerimine. Mõlema teema puhul on siseriiklike tegevuste kõrval väga oluline ka riikide omavaheline koostöö, et nii ennetustöö kui ka tagajärgedega tegelemine oleks võimalikult tõhus,» rääkis Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tõnu Seil. «Sporditulemustega manipuleerimine, eriti kokkuleppemängude korraldamine kujutab endast suurt ohtu väärtustele, mida sport olemuslikult esindab. Mis ausast mängust saab rääkida võistluse puhul, mille ettevalmistused, läbiviimine või tulemused on kellegi huvides moonutatud?» tõdes Seil.
Tõnu Seili sõnul suhtutakse sporditulemuste manipuleerimise teemasse ülemaailmselt väga tõsiselt, sest see on 2000. aastate algusest saati järjest laienenud probleem. «Sport muutub aina rahvusvahelisemaks, suurvõistlused on seotud suurte rahadega ja see on muutnud valdkonna ahvatlevaks neile, kes tegelevad pettuse, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Võitlus selle vastu saab olla edukas vaid riikide koostöös. Euroopa Nõukogu konventsioon on siin üks esimesi konkreetseid samme,» kinnitas Seil ja tõi paralleeli dopinguvastase võitlusega, mis läks rahvusvahelisel tasandil käima pärast sarnase konventsiooni vastuvõtmist 25 aastat tagasi.
Sporditulemustega manipuleerimise vastane konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvõttel välja töötatud riikidevaheline kokkulepe, millega liitudes annavad riigid nõusoleku teha otsest koostööd näiteks õiguskaitseorganite tasandil või vajadusel täiendada oma õigusakte. Konventsiooni loojad eeldavad, et iga selle lepinguga ühinenud riik pöörab tähelepanu kokkuleppemängude ennetamisele ning sporditulemustega manipuleerimine on neis riikides karistatav.
Eesti on olnud algusest peale konventsiooni teksti väljatöötamise juures. Lisaks kultuuriministeeriumile on töörühmades olnud esindatud ka rahandus- ja justiitsministeerium, sest konventsioon puudutab nii hasartmänguregulatsiooni kui ka laiemat õiguslikku raamistikku.
Konventsiooni näol on tegu üleilmse dokumendiga, millega saavad soovi korral liituda kõik maailma riigid. Selle jõustumiseks on vaja vähemalt viie riigi allkirjad, kokkuleppega saab liituma hakata alates neljapäevast, 18. septembrist. Eesti on valmis konventsiooniga ühinema pärast seda, kui dokument on valitsuses heaks kiidetud.