Peep Pahv: otsused, mis tapavad väikekohtades spordi

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe sporditoimetuse juht Peep Pahv
Postimehe sporditoimetuse juht Peep Pahv Foto: Andres Haabu

Ühe väikese valla korvpallimeeskonna olemasolu või kadumine on tavainimese jaoks marginaalne probleem – seda enam, kui jutt käib Eesti meistrivõistluste teises liigas pallivast seltskonnast. Mis vahet selles on, kes seal mängivad ja kas üldse mängitakse… Nii võib mõelda tavaline tugitoolisportlane, aga nii ei tohi mõtelda spordiala vedava alaliidu otsustajad.  

Korvpalliliidu juhid on viimasel ajal rääkinud, kui olulised on korvpalli arengule võimalikult laiapõhjalised, peamiselt harrastajatele ja noormängijatele mõeldud madalamad liigad.

Paraku ei suudeta väikevalla mõistes kaugel ja kõrgel asuvas pealinna kontoris mõista, mida ühe sportmängu meeskonna koostamine ja sellega võistlustel osalemine kohalikele inimestele tähendab.

Kaks nädalat tagasi otsustas korvpalliliidu noortekomisjon lükata tagasi alla 2000 elanikuga Torma valla spordiklubi palve lubada põhikooli lõpuni seal õppinud ja korvpalli algtõdesid omandanud, ent gümnaasiumi puudumisel Tartusse õppima suundunud ja Rocki süsteemis harjutaval paaril noormängijal esindada Eesti meistrivõistluste 2. liigas Torma klubi.

Komisjoni liikmeid ei kõigutanud ka Rocki treenerite nõusolek. Keeldumise põhjuseks toodi võistlusjuhendi punkt, mis keelab mängida noortesarju ühe- ja täiskasvanute võistlusi teise klubi eest.   

Korvpalliliidu noortekomisjoni juht Henri Ausmaa leidis, et juhendiga vastuollu minevaid erandeid ei tohi teha, kuna sellisele otsusele järgneks kaos. Ta viitas, et otsuse taga oli kogu noortekomisjoni konsensuslik otsus. Komisjoni liige Indrek Ruut tunnistas, et on alati olnud kõiksugu erandite vastu.

Samas möönis Ruut, et emotsionaalselt saab ta asjast aru, alaliit ei saavat aga lähtuda emotsioonidest. Nii nagu Ausmaa pelgab temagi järgnevat ahelreaktsiooni.

Torma meeste palve vastu oli ka korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi, kes viitas Tormas katkenud noortetööle ja nüüd Rocki hingekirjas olevate poiste võimalusele mängida täiskasvanute sarju ka oma Rocki süsteemis.

Need väited näitavadki selgelt, et suurlinnadest pärit inimesed – noortekomisjon koosneb valdavalt just neist – ei suuda oma suurte ja tähtsate visioonide rägastikus mõista, mis tegelikult väikekohtade lapsi spordi juurde toob.

Ühele külapoisile ei anna esimest tõuget Kalev/Cramo või Rocki mängu jälgimine, vaid kohalik eeskuju – see, et palli patsutab ja külla sõitvate vastastega võitleb isa, vanem vend või teispool metsatukka elavate naabrite pisut vanem perepoeg. Nendesarnane tahetakse olla ja seepärast trenni minna.

Suuremaks sirgudes on koduküla esindamine neile inimestele tähtis, seda enam, kui lahkutud on olude sunnil. Sama olulised on need poisid aga väiksuse tõttu tavaliselt niigi ahtakese valikuga meeskonnale.

Kõiksugu juhendid on küll toredad, aga eelkõige tuleb arvestada reaalseid olusid ning kui see on spordi alustalade püsimiseks või püstitamiseks vajalik, teha neis muudatusi  või võtta vastu eriotsuseid. Tallinna ja Tartut ei saa võtta sama mõõdupuu järgi kui Tormat või Orissaaret, seepärast on erandit ka lihtne põhjendada.

Unustada ei maksa sedagi, et näiliselt väikestest otsustest võib sõltuda väikese koha meeskonna elu. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles