Tipptasemel võrkpall, põsemusid ja veniv asjaajamine

Eestlased Itaalias - Renee Teppan (paremal) ja Andri Aganits. Foto: Erakogu

Palle «põrandasse puruks» löövad mängijad, ülipikad treeningud, põsemusid ja pidevalt suletud poed – selline on Eesti võrkpallikoondislaste Renee Teppani ja Andri Aganitsa elu Itaalias, ühes maailma tugevaimas võrkpalliliigas. San Giustino linnas asuva Altotevere klubi juurde jõudsid Eesti vollemehed kohale kuu aega tagasi ja sealtmaalt on käinud kõva töö. Kui septembri algul 21-aastaseks saanud Aganits on piiri taga mänginud ka varem, kuuludes eelmisel hooajal Saksamaal TV Bühli ridadesse, siis Teppani jaoks, kes eile 21 sai, on see esimene välishooaeg.

Kevadel Tartu Bigbanki Eesti meistriks vedanud diagonaalründaja sõitis Itaaliasse koos elukaaslase Kaire Leibakuga ja on end kenasti sisse seadnud. Elamiseks on suur ja kena korter.

Endine kolmikhüppaja Leibak on samuti püüdnud endale tegevust leida – tal on ju taskus Tartu Ülikooli diplom füsioteraapias. «Kaire on otsinud seda ja teist, eelistusega leida tööd massöörina. Nüüd tundub, et otsingud on vilja kandnud. Klientuuri leidmine on alguses ilmselt keeruline, aga ehk laabub ka see,» räägib Teppan.

Klubi asjaajamine on igati tasemel, kuigi asjad võtavad kauem aega. Klubil on kasutada võimas taustameeskond – Teppani sõnul ligi 30 inimest. «Eestis käivad asjad küll tunduvalt kiiremini, aga see on siinne kultuur, tuleb harjuda.»

Harjumatud kombed

Harjumist vajavaid asju on veel. «Popp asi on suudlused põsele, nii naised omavahel kui ka mehed, see oli algul pisut ehmatav, aga tuleb leppida. Ja pühapäeviti on kõik kohad kinni ning nädala sees on poed suletud ühest neljani, mis on täpselt see aeg, kui on trennidevaheline paus ja saaks vajalikke sisseoste teha,» kirjeldab ta kohalikku eluolu.

«Üldine asjaajamine võtab tõesti kohutavalt palju aega, näiteks kohale jõudes lubati meile internet paari päeva jooksul, mis tegelikult võttis aega kolm nädalat, ning üldist mõttetut paberimäärimist on palju. Põsemusitamine pole ka eriti meelepärane tegevus, on ette tulnud, aga üritan seda vältida nii palju kui võimalik,» lisab samuti koos elukaaslase Kariiniga Itaaliasse kolinud Aganits.

Kuigi nii noorelt välisliigasse minekut on kodumaal palju kritiseeritud, on Teppan oma valikuga rahul. «Eks nii mõnigi leiab, et oleks võinud hooaja veel Eestis teha, ise ma nii ei arva. Sellises liigas saan esimesel aastal ka ainult trenni tehes paremaks kui Eestis mängides,» usub Itaalias 1+1 lepingu teinud mängumees ja lisas: «Siin hakkad võrkpalli nägema hoopis teistmoodi, nii nagu peab!»

Teppanil on klubis kõva konkurent, mitu hooaega Itaalias pallinud ungarlane Aprad Barotti, ent eestlane ei karda.

«Selles osas on läinud, nagu mul kombeks, alguses eeldatav teine, hiljem asjad muutuvad. Kui alguses tundus väga-väga raske teda üle mängida, siis viimasel ajal on olukord muutunud, viimases kontrollkohtumises sain pärast esimest geimi platsile, kestsin mängu lõpuni ja ei mänginud üldse halvasti. See oli küll vaid üks kohtumine, aga kuskilt tuleb alustada. Füüsiliselt on ta suur ja tugev, hüppab kõrgemale kui mina, aga olen üritanud kavalam ja osavam olla,» tõdeb Teppan.

Platsile on ta pääsenud teisteski hooajaeelsetes mängudes, liiga alustab kuu aja pärast. Järgmisel nädalal osaletakse tugevatasemelisel turniiril, kus eestlased saavad end proovile panna äsja lõppenud MMil säranud meestega kohtudes.

«Saab põnev kogemus olema. Meie mängime algul Veronaga, kus on kaks superstaari – Belgia koondise liider Sam Deroo ja USA meeskonna A ja O, selle aasta maailmaliiga MVP Taylor Sander,» räägib Teppan.

Aganits on kindel põhikoosseisu mees. «Olen alustanud kõiki kohtumisi algkooseisus. Seni on treener seadnud ülesandeks saada toimima bloki ja kaitse vaheline koostöö. Selle põhjal saan öelda, et olen oma klubivalikuga rahul, saan palju mänguaega, ja mis on peamine – treeningud on kvaliteetsed. Enamik harjutusi on pigem mängulised, pööratakse tähelepanu tehnika ja üldmängu parandamisele. Suurt rõhku pannakse ka füüsilistele treeningutele, erinevalt Saksamaast,» kirjeldab olukorda Aganits.

Tuttav stiil

Altotevere uueks peatreeneriks on itaallane Paolo Montagnani, kes on Teppani sõnul meeldiv nii treeneri kui ka inimesena. Meeskond koosneb väga noortest ja väga kogenud mängijatest. «Ideaalvanuses ehk 25–26-aastane mängumees puudub, on 20ndate alguses olevad või üle 30sed, see võib-olla on veidi kehv näitaja mängu mõttes,» arutleb Teppan.

Treeningud tippliiga klubis on pikemad ja raskemad kui Eestis, kestes 2,5–3 tundi, ning jõusaalis peab endast kogu aeg peaaegu maksimumi andma. «Iga harjutus on 90 protsenti maksimumist ja niimoodi viis seeriat. Pole siis imestada, et mehed siin liigas tahavad palle põrandasse puruks lüüa,» sõnab sportlane.

Teppani sõnul on treeningutes palju sarnast Eesti koondise juhendaja Gheorghe Cretu trennidega, kes samuti Itaalias töötanud. «Koondisesuvest seega kerge arusaam asjast olemas. Usun, et jõu pool peabki tugev peab olema, võrkpalli iseloom on muutunud jõuliseks, tuleb ajaga kaasas käia,» ütleb diagonaalründaja.

Tase ühes maailma tugevamaks liigaks peetavas Itaalias on mõistagi kõva. «Eks siin on lihtsalt rohkem materjali ja ressurssi ka, et ta oleks kõvem. Uskumatuna tundub seegi, et ka veel kolmas liiga on professionaalne ja ka mitte halva tasemega,» leiab Teppan.