Värske president hakkab Eesti jäähokit uueks looma

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rauno Parras
Rauno Parras Foto: Sille Annuk

«Ma ei hakka lubama, et kolme aasta pärast mängime KHLis ja viie aasta pärast on igas Eesti linnas jäähall, alustada tuleb palju väiksematest ja lihtsamatest asjadest,» sõnas eile Eesti Jäähokiliidu presidendiks valitud Rauno Parras. Alaliidu värske juht on veendunud, et just lihtsate asjade abil on võimalik Eesti hokit ja selles toimuvat palju paremaks muuta.

Jäähokiliidu juhi koht pole Eestis unistuste amet. Aastaid on hokiga kaasnenud tülid, skandaalid ja suured segadused. Parras, endine Eesti mõistes tipptasemel hokimees, teab seda kõike väga hästi ning seepärast kaalus ta alaliidu etteotsa asumist väga põhjalikult.

«Tean, et kõrvalseisjana on alati lihtsam kritiseerida kui ise midagi teha. Olen elus selle õppetunni juba saanud, seepärast otsustasin proovida ise midagi teha,» rääkis ta oma otsuse tagamaadest.

Igapäevaselt Saksamaa lennundusettevõttes Lufthansa Consulting vanemkonsultandina töötav Parras kavatseb muuta kogu alaliidu juhtimise vastavaks tänapäevasele kultuurile.

«Tuleb luua selge süsteem, kuidas alaliit toimib, püstitada selged eesmärgid ning igas valdkonnas peab olema vastutaja,» selgitas ta. Ühe esimese asjana peab ta otsustama, kas alaliit saab endale tegevjuhi. Siiani kandis seda rolli oma vabast ajast senine president Jaan Mölder. «Alguses olin kindlasti seda meelt, et alaliidul peab olema tegevjuht, kuid peame vaatama oma võimalusi, väikese raha eest pole võimalik korralikku inimest leida.»

Lisaks Parrasele on uus inimene alaliidu juhatuses ka Veiko Süvaoja, kelle õlule jääb juba laupäeval algavate Eesti meistrivõistluste koordineerimine. Kodused meistrivõistlused on Parrase arvates üks täiskasvanute hoki prioriteete.

«See, kui mõni klubi mängib kusagil kõrgemal tasemel, on tore, kuid praegu pole selleks ilmselt reaalseid võimalusi. Peame arendama oma liigat, et tekiksid normaalselt toimivad klubid ja oma fännid,» arutles ta ja lisas, et algavate meistrivõistlustega on veel piisavalt probleeme – ühel klubil on varasemast võlad, teine ei saa aga õigeks ajaks meeskonda kokku.

Eesti jäähoki lähiaastate peamiseks prioriteediks peab Parras aga noorte hokit. «Jääaladest on iluuisutamises tehtud aastaid süsteemset tööd, kuid jäähokis on tegeletud põlve otsas nokitsemisega,» nentis ta. «Tegelikult tahan kiita oma eelkäijat Jaan Mölderit, kes on asjades loonud natukenegi selgust, varem oli sasipundar veelgi suurem.»

Alaliidu juhi sõnul tuleb pöörata tähelepanu probleemsete keskuste töö parandamisele. Probleemsete keskuste all pidas ta silmas Tallinna ja Tartut, lisaks loodab ta tekitada uue keskuse Viljandisse.

«Praegu pole ju küsimus jäähallide vähesuses, vaid hoopis nende järele käivas nõudluses,» tõdes ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles