Mankoc – Eesti ujujate aus piitsutaja

Jaan Martinson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peter Mankoc selgitab Eesti tippujujatele: tee tööd, näe vaeva, siis tulevad ka medalid.
Peter Mankoc selgitab Eesti tippujujatele: tee tööd, näe vaeva, siis tulevad ka medalid. Foto: Liis Treimann

Eesti ujujate eliitgrupi treener, Sloveenia endine staar Peter Mankoc näikse olevat karm mees, teinekord põrutab hoolealustele häälekalt. «Minu eesmärk pole olla sportlastega sõber, vaid neid kiiremini ujuma panna. Tulemus on ainus, mis maksab.» Ujujad omakorda kiidavad Mankocit. «Ta on aus mees, kui vaja, annab piitsa, kui vaja, siis präänikut. Usun temasse,» teatas Pjotr Degtjarjov.

Ujumises algas siinmail uus ajajärk. Milleni see viib, näitab tulevik. Loodi viiest tipust koosnev grupp, kellele tagatakse võimalusel kõik profisportlasele väärilised tingimused. Gruppi juhendab spordiga lõpparve teinud medaliujuja Triin Aljandi abikaasa Mankoc, kolmekordne maailma- ja 11-kordne Euroopa meister.

Miks just viisik – Martti Aljand, Martin Liivamägi, Martin Allikvee, Degtjarjov ja USAs õppiv Ralf Tribuntsov?

«Mõistagi soovinuks kaasata rohkem sportlasi, kuid me pole praegu võimelised enamatele tingimusi looma,» selgitas Eesti Ujumisliidu president Karol Kovanen. «Selleks, et pühenduda täielikult spordile, olla proff ning loota tulemusi, peavad olema tagatud treeningvõimalused, laagrid, meditsiiniline teenindus, taastusvahendid, teaduslik tugi. Lisaks eluks vajalik – ulualune, auto, et varahommikul trenni saaks, ja taskuraha. Praegu veel kõike pole, kuid liigume selles suunas, et oleks.»

Mankoc omakorda poetab, et ei suuda suurema seltskonna resultaatide eest vastutada, kuid üritab treeningutel juhendada ka teisi, kannaleastujaid. «Konkurents peab olema. Kui keegi näitab tulemuste ja suhtumisega, et peaks eliiti kuuluma, siis teeme vahetuse.»

Hommikune treening Kalevi ujulas. Koondislastele on eraldatud kaks rada. Mankoc jalutab basseini veerel edasi-tagasi, saades tervisest hoolivale inimesele ette nähtud päevase kilometraaži kuhjaga täis, võtab kahe stopperiga aega ning karjub inglise keeles aktiivselt õpetussõnu. Karjub seepärast, et veesolinast, õhutusseadmetest ja muudest segavatest häältest üle olla.

«Õpime üksteist alles tundma,» selgitab Mankoc. «Mina nende eeldusi, võimeid, vigu ja iseloomu, nemad minu filosoofiat ja tööstiili.»

Kumb on lihtsam, sportlasetöö või treeneritöö?

Küsimus pole töö sisus, vaid selles, kas teed seda maksimalisti kombel südamega või ükskõikselt, kellast kellani. Teisalt... Sportlasena vastutad vaid iseenda, treenerina kogu tiimi eest. Igatahes treeneritöö on mulle uus väljakutse. Väljakutsed panevad sind liikuma ja annavad jõu.

Millises seisus on Eesti ujumine praegu ja kahe aasta pärast?

Oleneb, mida me mõõdame. Tuleb arvestada, et ujumine ja kergejõustik on olümpiamängude alustalad. Kogu maailm ujub, teist nii konkurentsitihedat ala tegelikult pole.

Eestis on kõigest 1,4 miljonit elanikku. Teie, õigemini meie, ei hakka iial ujumist valitsema. USAs on 350 000 võistlustel osalevat ujujat, Jaapanis üle 4000 ujumisklubi, Eestis aga... Peame sportlastele lähenema väga individuaalselt. Ameerikas, Venemaal, Austraalias, seal võib hulga sportlasi hakklihamasinasse heita, osa jääb ellu ja tõuseb tippu. Kui Eestis või minu kodumaal Sloveenias keegi ujumises medaleid tooma hakkab, on see kui loteriivõit.

On täiesti eri asi, kas olla maailma kümnes ujumises või mõnel talialal. Mul pole midagi talispordi vastu. Ausalt! Olen laagrites suusatanud ja laskesuusatanud – ääretult raske tegevus. Võtan talisportlaste ees mütsi maha, aga... Ka Sloveenias panustati minu arvates liiga palju talisporti. Mõistan, riigil on vaja medaleid, ning selleks, et ükskõik, millisel alal kulda võita, pead olema superman, aga ujumises super-superman.

Eesti ujumine kahe aasta pärast... Probleem peitus selles, et puudus tugev tiim, kus käiks halastamatu võitlus ka treeningul. Nüüd on tiim loodud. Need viis, kes sinna kuuluvad, on võimelised jõudma Rio de Janeiro olümpiale, annet neil on, tahet samuti.

Usud endasse ja Eesti ujujaisse?

Usun, ent keegi pole minu külge kinnitatud. Kui minu filosoofia ja metoodika ei sobi, võib leida teise treeneri. Tiimis on väljakujunenud ujujad, kardinaalselt neid muuta ei saa, küll aga anda kätte suund, mis viib kõrgemale, tipu poole.

Samas võivad mul olla maailma parimad ideed, kuid lõpuks sõltub kõik sportlasest. Treener on vaid nõuandja. Kui ujuja asub stardipukile, saan

ainult loota, et ta teeb nõnda, nagu olen õpetanud, kuid protsessi enam sekkuda ei saa.

Sa näikse olevat karm treener?

Mitte karm, vaid nõudlik. Minu eesmärk pole olla sportlastega sõber, vaid neid kiiremini ujuma panna. Tulemus on ainus, mis maksab. Kui näen, et ei tehta seda, mida vaja, või nii, kuidas vaja, siis ütlen seda kenal toonil. Kui kuulda ei võeta, kordan öeldut valjul kenal toonil. Siis asjad enamasti muutuvad.

Räägitakse, et sa polnud kuigi andekas ning võitsid medaleid tänu tahtele, suhtumisele ja maksimalismile?

Olin eeldustelt tõesti keskpärane – väiksed käelabad, lühikesed käed, jalanumber kõigest 44, mitte 48 nagu rivaalidel. Jah, mul oli hea veetunnetus, aga mis peamine – sain aru, et kui tahan kuhugi jõuda, pean tegema ropult tööd. Kvaliteetset tööd. Südamega. Olin iseendale suurim vastane, üritasin olla homme parem kui täna. Kui püstitasin maailmarekordi, hakkasime treeneriga kohe arutama, kuidas seda parandada. Minu filosoofia on: piir tuleb ette alles siis, kui tabloole ilmub aeg 0.00,00.

Liivamägi: Mankoc oskab teadmisi edasi anda

Ujumiskoondislane Martin Liivamägi tunnistas, et treener Peter Mankoc on ootusi ületanud:  «Ta on väga positiivne inimene. Teadmisi on tal palju, ja mis oluline – ta oskab neid sportlastele edasi anda. Mankocit võib pidada otsekoheseks inimeseks ja see otsekohesus on mulle uus ja huvitav, USAs õppides ja treenides seda ei kohanud. Mankoc ei häma, ütleb, kuidas asjad on.»

Liivamägi tõdes, et Mankoc on samavõrd õpilane – õpib treeneritööd ja ka Eesti ujujaid tundma: «Üritame teda seejuures igati aidata. Kuid Mankoc ei suru enda arvamust peale, vaid arutame asjad üheskoos läbi.»

Pjotr Degtjarjov nõustus Liivamäega: «Mankoc on aus mees. Kui vaja, annab piitsa, kui vaja, siis präänikut. Usun temasse, muidu ma siin grupis ei treeniks. Mis tema metoodikasse puutub, siis kilometraaž pole suurenenud, küll aga harjutame kvaliteetsemalt, kasutame aja paremini ära.» PM

Peter Mankoc

• Sündinud: 4. juulil 1987 Ljubljanas

• Rahvus: sloveenlane

• Pikkus ja kaal: 192 cm ja 87 kg

• Elukoht: Tallinn

• Perekonnaseis: Triin Aljandi abikaasa

• Amet: Eesti ujujate eliitgrupi treener

• Lühiraja MM: 3 kulda, 3 hõbedat, pronks

• Pika raja EM: hõbe

• Lühiraja EM: 11 kulda, 6 hõbedat, 8 pronksi

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles