Diskrimineerimisele tulgu lõpp, otsustas Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) ning asus jõuliselt arendama seni vaid meestele kuulunud kahevõistlust ka õrnema soo hulgas. Eestiski ajab ala tasapisi juuri, äsja peeti esimesed suvised meistrivõistlused.
Naiste kahevõistlus ajab juuri
9. oktoober 2014, 11:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni oli kahevõistlus ainus olümpiaala, millele naisi ligi ei lastud, Rio de Janeiros lisandub ka ragbi. Seis on seega kaks-kaks, sest iluvõimlemine ja kujundujumine on vaid naiste päralt. Ent juba nelja aasta pärast Pyeongchangis võib naiste kahevõistlus talimängude kavas olla.
Kui FIS otsustas korraldada Saksamaal esimese üleilmse naiste kahevõistluse laagri ja samal ajal ka suvise võistluse, arvati, et kohale tuleb käputäis sportlasi. Tegelikkus ületas kõik ootused: neide tuli kokku suisa 11 riigist, kõik väge täis. Kahtlejatel – äkki pole ala naistele sobiv või ei huvita õrnemat sugu – oli suu hetkega lukus.
Sel talvel peetakse kaks rahvusvahelist naiskahevõistlust – Sapporos ja Liberecis –, misjärel läheb käima täisprogramm: suvised ja talvised MK-etapid, kontinentaalkarikas... Millal ala MMile ja olümpiale jõuab, pole siiski teada.
Rahvusvaheline olümpiakomitee, muide, pidi tunnistama, et viivitas kahetsusväärselt naiste suusahüpete lülitamisega mängude programmi, kuigi õrnemast soost sportlased nõudsid õigusi suisa kohtus. Sotšis, kus daamid esimest korda õhulende sooritasid, kinnitas ROKi president Thomas Bach, et nüüd tahaks näha olümpiamängudel ka naiskahevõistlust, ning võimalikult kiiresti. Niisiis on olümpiaisade soosing olemas, tuleb vaid kriitiline mass sportlasi kokku saada.
FISi kahevõistluse komitee liige Suzanne Tahk rääkis, et äsja Zürichis lõppenud sügiskongressil otsustati ala tõsiselt arendama hakata, et naistel oleks meestega võrdsed võimalused. «Praegused naiskahevõistlejad on enamasti noored, kes alustanud suusahüpetega,» sõnas Tahk. «Tüdrukud on alast vaimustuses. Nüüd tuleb reeglid välja töötada – paika saada punktiskaalad ja nõuded varustusele – ning läheb lahti!»
Eesti tüdrukuid FISi esimeses naiskahevõistlejate laagris polnud, kuid loodetavasti järgmises küll, sest siinmailgi on asjaga tasapisi pihta hakatud.
«Võrreldes naiste poksiga on naiste kahevõistlus kui iluuisutamine,» teatab Eesti Suusaliidu alakomitee juht, endine tippkahevõistleja Ago Markvardt alustuseks ja lisab, et meil on üle tosina noore neiu vanuses 8–16, kes teevad suusahüppeid ja nüüdsest ka kahevõistlust. «Äsja toimusid suvised meistrivõistlusedki. Võru spordikooli treener Olev Roots – just tema õpilane Annemarii Bendi püstitas äsja Eesti naiste suusahüpperekordi – kinnitas, et tema tüdrukutel on kahevõistlejatena vaat et enamgi tulevikku.»
Markvardti sõnul panustatakse naiste kahevõistlusesse vastavalt võimalustele, mis on napid. Eesti spordi süsteem on kord juba selline, et raha saavad vaid need, kes tulemusi saavutavad. Vundament tuleb laduda oma rahaga.
«Me võime jalgu trampida või tiritamme kasvatada, kuid raha see juurde ei too,» ohkas Markvardt. «Noortesporti tehakse meil suuresti vanemate kõhna rahakoti ja väheste sponsorite toel.»