Leedu jalgpall kogub korvpalli kõrval jõudu

Madis Kalvet
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu jalgpallikoondis võõrustab parema võimaluse puudumisel tihti valikmänge 5000 inimest mahutaval Vilniuse LFF-areenil, mida katab kunstmuru. Pildil peatreener Igoris Pankratjevas.
Leedu jalgpallikoondis võõrustab parema võimaluse puudumisel tihti valikmänge 5000 inimest mahutaval Vilniuse LFF-areenil, mida katab kunstmuru. Pildil peatreener Igoris Pankratjevas. Foto: Tairo Lutter

Läbi ja lõhki korvpalliriik Leedu on end sellel pallimängualal suureks mänginud üle maailma, nende mängumehi võib leida nii Euroopa suurklubidest kui ka NBAst. Samas on viimasel ajal olnud üha tulemuslikum Leedu riiklik jalgpalliakadeemia, noori leedulasi võib leida aina rohkemate suurliigade klubide järelkasvutiimidest.

Rahvaarvult suurima Balti riigi jalgpallielus pandi muudatustele alus 2007. aasta veebruaris, kui Euroopa Jalgpalli Liidu (UEFA) Hat Tricki ja Rahvusvahelise Jalgpalli Liidu (FIFA) Goali programmide abiga asutati Kaunases jalgpalli­a­kadeemia. Praegu hoiavad seal pallivatel noortel aga pidevalt silma peal näiteks Londoni Arsenali, Liverpooli, AC Milani, Roma Lazio jt klubide skaudid.

«Kogu noortesüsteem on läinud tunduvalt paremaks ning loodud akadeemia annab sellest suure osa. Paljud noored on praeguseks jõudnud küll välisklubidesse, kuid kohe mingit suurt hüpet oodata ei ole. Nende meeste aeg peaks tulema viie kuni kümne aasta pärast,» rääkis Sport­IN.lt jalgpalliajakirjanik Justas Kontrimas.

«Võtsime eeskuju suurtelt jalgpalliriikidelt ning kasutasime saadud ideid, et kohaneda nüüdisaegse jalgpalli nõudmistega,» on akadeemia direktor Raimondas Statkevičius rääkinud uefa.com-ile.

«Akadeemiasse pääsenud jalgpallurid elavad koos keskuses ja neile on loodud treenimiseks parimad võimalused. Loomulikult on oluline ka haridus ning tundides käiakse vastavalt paika pandud graafikule,» lisas Statkevičius.

Mitmed noormängijad leidsid tee välisklubidesse pärast 2013. aastal Leedus toimunud jalgpalli U19 EM-finaalturniiri (aasta varem toimus sama turniir Eestis). Leedu kaotas koduväljakul toona küll kõik kolm kohtumist, kuid vähemalt punktiarvestuses anti lahing nii Hollandile (kaotati 2:3), Hispaaniale (0:2) kui ka Portugalile (2:4). Lisaks jagas ründaja Gratas Sirgedas kolme tabamusega turniiril parima väravaküti tiitlit ning seejärel valiti ta ka turniiri sümboolsesse tiimi. Edasi sai temast juba Bundesliga tiimi VfB Stuttgarti noortemeeskonna liige. Põhiliselt on noorte leedulaste tee viinud Itaalia, Inglismaa ja Taani klubidesse.

Balti riikidest on seni finaalturniirile teatavasti jõudnud vaid Läti, kui mängiti 2004. aasta EMil, Eesti parimaks saavutuseks on aga 2012. aasta EMi play-off’i jõudmine. Leedu koondise jaoks on aga edukamad valiksarjad jäänud 1990ndatesse, mil nii 1996. aasta EM-valiktsüklis kui ka 1998. aasta MM-valiksarjas saavutati oma grupis kolmas koht. Seejärel on piirdutud neljandate-viiendate kohtadega, kuid lähitulevikus loodetakse siiski tõsiselt kandideerida finaalturniiri piletitele.

«Leedu ja Eesti ning ka Läti jalgpall on ju kõik sarnased, kuna kellelgi ei ole individuaalseid staare ja edu on võimalik saavutada vaid meeskonnavaimuga. Usun, et praegu on kõigis kolmes riigis koondiste tase suhteliselt sarnane,» hindas ajakirjanik praegust olukorda ning märkis, et see ei ole korvpallihullus Leedus kindlasti rahva tähelepanu püüdmiseks piisav.

«Kuna korvpallis on tase kõrgem, siis eelistab ka publik korvpalli, ning seda igal tasandil. Jalgpall on riigis populaarsuselt teisel kohal olev spordiala ning vaevalt see muutub. Jalgpallikoondisel on vaja häid tulemusi, seeläbi oleks võimalik populaarsust tõsta,» teab Kontrimas edu valemit.

Korvpalli ja jalgpalli erinevast olukorrast andis hea pildi ka eilne Leedu-Eesti EM-valikmäng, mis toimus Vilniuses 5000 inimest mahutaval väljakul, mida kattis kunstmurukate. Olukorra ilmestamiseks võib lisada, et eestlaste järgmine võõrsil toimuv valikmäng leiab aset San Marinos, kus meid võõrustatakse 6600 pealtvaatajale mõeldud murukattega Stadio Olimpico nimelisel staadionil.

Kaunases on leedulastel olemas küll veidike suurem areen, kuid see on juba vana ja väsinud ning lisaks on murukatte ümber ka jooksurajad. Vilniuses alustati eelmise sajandi lõpul küll esindusväljaku rajamist, kuid praegu ei ole näha selle valmimist ega ka raha, mida selle jaoks omal ajal eraldati.

Samas võib võrdluseks tuua Leedu korvpallihiiud Kaunase Žalgirise ja Vilniuse Lietuvos Rytase ning nende korvpallisaalid. Esimese koduareen Žalgiris Arena mahutab korvpallimängu ajal ligi 16 000 pealtvaatajat ning Rytase koduhall Siemens Arena 11 000 inimest. Leedu jalgpallifännid loodavad, et tulemuste paranedes saavad ka nemad endale korraliku esindusstaadioni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles