Eestlased EMil – paar tippu, põrujad, keskmikud ja paar lihtsalt nõrka

Kergejõustiku EM Barcelonas oli ühtaegu täielik põrumine – pärast kümmet medalitega pärjatud aastat jäid eestlased seekord tühjade pihkudega – kui ka lootusekiiri pakkuv jõuproov, sest Eestil on kergejõustiklasi, keda tasub vähemalt EMi tasemel võistlema saata.

Postimees tegi EMil osalenud Eesti sportlaste esinemisest kokkuvõtte.

Euroopa tipus
Gerd Kanter, Mikk Pahapill
Euroopa meistrivõistluste neljas koht näitab tipus olemist, medalini jäi ju vaid üks pisikene samm. Samas tekitas nende meeste võistlemine vastakaid tundeid – viiel viimasel aastal suurvõistluselt medaliga naasnud Kanterile tähendab seekordne tulemus ka kindlasti altminekut ning pakub tulevaks hooajaks valmistumisel palju mõtlemisainet.

Pahapillilt oodatakse juba ammu soliidsema punktisumma kogumist – EMil see ei õnnestunud, kuid isiklikku rekordit ta parandas. Ehk ongi räägitud 8500 punkti praeguses seisus utoopia.

Tugevad keskmikud
Märt Israel, Anna Iljuštšenko, Maris Mägi, Andres Raja
Kõik need neli sportlast olid tublid teatud piirini. Israel ja
Iljuštšenko astusid arengus sammu edasi ja murdsid end esimest korda lõppvõistlusele, ent põlesid seal särinal läbi. Finaali pinges tegutsemise õppimine võtab veel aega.

Mägi ei suutnud EMil oma hooaja parima tulemuseni küündida, kuid oma osa oli selles ka jooksu ajal puhunud tugeval tuulel ning konkurentidega võrreldes nääpsukese neiu napis jõus. 11. koht pole siiski paha.

Raja kümnevõistlus oli üks õnnestumiste ja ebaõnnestumiste jada. Paraku oli viimaseid rohkem ning alla 8000 punkti jäänud lõppsummasse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kui Raja soovib kunagi tõusta kõrgemale tasemele, peab ta eelkõige leidma rahu iseendaga – ühe ala ebaõnnestumine ei tohiks õiget meest nii kõvasti häirida, et kaks järgmist ala ka aia taha lähevad.   

Oma tasemel võistlejad
Jaanus Uudmäe, Igor Sjunin, Veera Baranova, Tiidrek Nurme, Grit Šadeiko
See on seltskond sportlasi, kelleta ei saa ükski koondis. Kõigil neil on asjade soodsa kokkulangevuse juures võimalik jõuda Euroopa keskmike tasemele ning erilise õnne korral isegi kõrgemale. Samas tuleb neil taseme tõstmise nimel teha veel palju ränka tööd.

Uudmäe oli EMi eelvõistluse viimase katse eel raskes seisus, ent ei löönud põnnama ja tegi korraliku hüppe. Edasipääsust jäid puudu vaid napid sentimeetrid. Suurvõistluste debütant Sjunin suutis aga EMil hüpata oma tänavuse hooaja tasemel. Mõistagi ei piisa sellest veel marjamaale pääsemiseks, ent noores mehes on potentsiaali. Kolmikhüppajate pere ühtset taset kinnitas ka Baranova, kes jõudis EMil oma karjääri neljanda tulemuseni.

Nurme jooksus oli siiski rohkem põrumise märke. Samas tuleb teda kiita – meil on vähemalt üks mees, kes suudab Euroopa tasemel väärikalt lipata. Lisaks on näha, et meest kannustab soov edasi pingutada.

Šadeiko on selles nimekirjas tingimisi. Noor piiga jäi EMil küll parimatest väga kaugele, ent teda võib kindlasti liigitada noorte ja andekate nimekirja.

Põrujad
Ksenija Balta, Aleksander Tammert
EMi kõige suurem põrumine oli Balta eemalejäämine kaugushüppe lõppvõistluselt. Asjade sellist käiku ei osanud ette näha ilmselt ka kõige õelam ennustaja ega ka sportlane ise. Kuid fakt on see, et oma õiget hüpet ei suutnud särtsakas piiga leida.

Asjade selline käik sunnib taas pöörduma tagasi juba vana arvamuse juurde, et Balta võistleb liiga harva ning sellest tekivadki tal suurvõistlustel tõrked. Balt­a ja treener Andrei Nazarov peavad nüüd leidma tasakaalu vigastustealti sportlase hapruse ja eduks vajaliku võistluskogemuse saamise vahel.

Alates 1995. aastast tiitlivõistluste katlas tiirelnud Tammert tunnistas ka ise, et
60 meetri joonele heitmine ei paku talle midagi. Kui vanameister kavatseb veel tippspordis jätkata, peab ta leidma motivatsiooni ja võimalusi treeningutele enam pühenduda.

Euroopa tasemest kaugel Tõnis Sahk, Aarne Nirk, Mikk-Mihkel Arro
Kõik kolm meest said EMile tingimisi ning ükski neist ei suutnud oma saatmist õigustada. Kõige häbiväärsem oli kümnevõistleja Arro katkestamine – tema tasemel mees oleks pidanud rassima lõpuni ka siis, kui ühel alal jäi tulemus saamata. Täiesti terve sportlasena katkestamine polnud spordimehelik tegu.

Kuigi Nirk väitis, et kogu tänavuse hooaja treening käis EM-võistluse nimel, jäi ta Barcelonas oma parimast kaugele. Paraku on isegi see parim Euroopa keskmisestki tasemest kaugel. Kui Nirk tahab spordis midagi saavutada, peab ta tegema palju ränka tööd.

Pärast vigastusepausi naasnud Sahk oli enne EMi hüpanud vaid kahel võistlusel ning see pagas jäi tiitlivõistluse jaoks napiks. Meeste kaugushüppe eelvõistlus oli kõrgetasemeline ning Sahk peab sinna lähedalegi jõudmiseks leidma hulga sentimeetreid. Tema olekust jäi mulje, et ta on ees ootavaks tööks valmis.