Viis eeldust, mis sillutavad teed Levadia tiitlivõidule

Madis Kalvet
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dmitri Kruglov.
Dmitri Kruglov. Foto: Sander Ilvest

FC Levadia teine järjestikune Eesti meistri tiitel on veel vaid vormistamise küsimus ning nende tiitlita jäämine oleks juba tõeline ime.

Tänavused Eesti jalgpallimeistrivõistlused on jõudnud lõpusirgele. Viimase kolme aasta meistrid – FC Levadia, Nõmme Kalju ja FC Flora – on kõik omavahelised kohtumised ära pidanud ja kolm vooru enne hooaja lõppu on teine järjestikune tiitel samahästi kui käes Levadial. Lähimatest konkurentidest edestatakse Florat viie ja Kaljut kuue punktiga.

Aastatel 2006–2009 Eesti liigat valitsenud Levadia loovutas seejärel kolmeks hooajaks ohjad Florale ja Kaljule, kuid tänavu ollakse väga lähedal meeskonna ajaloo üheksandale meistritiitlile. Postimees heitis pilgu faktidele, mis on tänavu rääkinud Levadia kasuks.

Parem närvikava

Levadia suutis end tähtsateks heitlusteks lähikonkurentidega kokku võtta ning kätte saada vajalikud punktid. Mängudest Floraga jäi nende kontosse üks võit ja kolm viiki, Kaljuga oli vastav saldo koguni kolm võitu ja üks viik. Esikolmikule tihedalt kuklasse hingava Sillamäe Kaleviga sai Levadia neljast mängust kirja kaks võitu, ühe viigi ja ühe kaotuse.

Vaadates Levadia heitlusi kolme lähima jälitajaga, võib öelda, et tegelikult tegid hooaja lõpuks tabeliseisu hoopis huvitavaks nende enda mõningad varasemad libastumised. Kui üks kaotus saadi Sillamäe käest, siis hooaja avamängus jäädi veel alla Paidele ning korra kaotati ka FC Infonetile. Lisaks tuli kevadel sisse üks 0:0 viigimäng Narva Transiga.

Eriti efektiivselt tegutses Levadia seejuures viimases voorus, kui lähikonkurentidest alistati 1:0 Sillamäe, 3:2 Kalju ja lõpetuseks 2:1 Flora.

Oskus lahendada probleeme

Hooaja alguses oli Levadial probleem, nimelt oli klubist lahkunud mullune meistriliiga parim mängija Rimo Hunt, kes jätkas karjääri Kasahstanis. Seega oli neil puudu mees, kes suudaks rünnakud väravaga lõpetada. Lisaks sai vigastada Artur Rättel.

Praeguseks võib öelda, et hooajal senise seisuga 24 väravat löönud Igor Subbotin on teinud karjääri kõige resultatiivsema hooaja, vahepeal kõmmutas klubi eest väravaid Vladislav Ivanov (19 väravat) ning hooaja lõpu tähtsates mängudes mitmel puhul täpne olnud Ingemar Teeveri kontol on praeguseks 14 tabamust. Ehk leiti väärikad asendajad ja 24-aastase Subbotini näol on tulevikuks veel kõvasti reservi.

Hindamatud kogemused

Kevadel pidi Levadia tõdema, et talvega oli lisaks Hundile nende ridadest lahkunud Aleksandr Dmitrijev ja Dmitri Kruglov. Vigastuse tõttu ei saanud Dmitrijevi siirdumisest Valgevenesse asja ning kevadel sai Kruglov Aserbaidžaani kõrgliigas tõsiselt vigastada. Nii on tänavuse hooaja lõpuks mõlemad mehed taas vedamas Levadia mänguvankrit ning seda tehakse edukalt.

Vastavalt 92 ja 86 koondisemänguga on Kruglov ja Dmit­rijev praegu Eesti liigas kõige suurema rahvusesinduses pallimise kogemusega jalgpallurid. Pikki aastaid koondises tegusid teinud mehed on Levadiale juurde andnud nii võimu keskvälja kontrollimisel (Dmitrijev) kui ka tsenderduste ja rünnakute lõpetamisel (Kruglov).

Lisades siia omal ajal 24 koondisemängu pidanud 31-aastase Teeveri, saab juba kokku korraliku seltskonna, kelle kogemustele saab olulistel hetkedel loota.

Raudkindel väravavaht

Alates 2011. aastast Levadias palliv 31-aastane ukrainlasest väravavaht Roman Smiško kuulub kindlalt meeskonna raudvara hulka ning tänavuse hooajaga kirjutas ta end ka Eesti liiga ajalukku.

Kui aasta ei alanud Levadiale kõige paremini ning esimese kuue mänguga oli neil kirjas vaid kaks võitu, kolm viiki ja üks kaotus, siis 5. aprilli 1:1 viigimängust Flora vastu sai alguse Smiško vägev seeria, mis lõppes alles 25. juulil 2:3 kaotusega Infonetile. Vahepealse aja sisse jäi ukrainlasel 13 järjestikust nullimängu ning kokku hoidis ta oma värava järjest puhtana 1281 minutit, mis tähistab ka Eesti liiga rekordit.

Loomulikult ei saa nende numbrite juures unustada Levadia kaitseliini, mis on teinud Artjom Artjunini juhtimisel head tööd. Kiita tuleb ka Austria passiga keskkaitsjat Toni Tipurici, kes toodi hooaja keskel asendama kihlveopettustes osalemise ees mängukeelu saanud Aleksei Jahhimovitšit.

Uued koondislased

Levadiast on aastate jooksul tulnud Eesti koondisesse mitmeid põhimehi, tänavu tegi rahvusesinduse tasemel läbimurde järgmine levadialane. 21-aastaselt Ilja Antonovilt osati esiletõusu oodata juba varem ning tänavu see ka tuli. Kasutades koondise peatreeneri Magnus Pehrssoni sõnu, ei ole Antonov Eesti liigas domineeriv mängija, kuid ta kohaneb väga kiiresti pakutava tasemega ja mängib oma koha alati välja. Inglismaaga peetud matšiga jõudis laiema üldsuse teadvusesse 21-aastane äärekaitsja Artur Pikk, kes samuti teinud klubi särgis väga korraliku aasta. Kiidusõnu on pälvinud ka 20-aastane poolkaitsja Andreas Raudsepp.

Eestis on kindlasti omamoodi tasemenäitajaks ka see, kui palju koondislasi klubisse kuulub. Võtame siinkohal aluseks viimase koondisemänguga Inglismaaga. Selleks matšiks üles antud nimekirjast võime leida koguni viis Levadia mängijat. Samas Kalju ridadest oli koosseisus kolm ning Florast üks mees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles