Meeskonnamängijaks kehastunud Korjus näitas debüüthooajal tublit kiirust

Kristjan Jaak Kangur
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Blancpaini sarjas pidi Kévin Estre’i ja Andy Soucekiga autot jaganud Kevin Korjus mitme katkestamise tõttu leppima alles kaheksanda kohaga.
Blancpaini sarjas pidi Kévin Estre’i ja Andy Soucekiga autot jaganud Kevin Korjus mitme katkestamise tõttu leppima alles kaheksanda kohaga. Foto: Brecht Decancq Photography / Brecht Decancq

Ühtaegu nii Blancpaini kui ka European Le Mansi (ELMS) sarjas osalenud Kevin Korjus lõpetas elu esimese hooaja kereautodel pisut kahetiste emotsioonidega: kiirusega võis rahule jääda, kuid väga headeks tulemusteks ei õnnestunud seda tihti realiseerida.

«Kvalifikatsioonidega olen kindlalt rahul. Kümnest sõidust seitsmes tegin mina kvalifikatsiooniringi ja olin kolm korda teine, halvim koht oli kuues. Pole paha, kui arvestada, et näiteks Blancpaini etapil osaleb umbes 45 autot,» lausus Korjus. «ELMSis saadud neljas üldkoht oli maksimum, selle üle ei saa nuriseda – esikolmikusse jõuda ei olnud reaalne. Blancpainis võinuks natuke paremini minna, sest pärast kahte etappi juhtisime, aga lõpuks olime alles kaheksandad. Kahjuks pidime katkestama ka näiteks Spa 24 tunni sõidu, kus jagati topeltpunkte,» sõnas Korjus.

Kogenud kaaslased

Varem vormelisarjades kihutanud Korjus istus kereauto rooli esimest korda alles tänavusel esimesel hooajaeelsel testil. «Väga teistmoodi ei pidanud sõitma õppima, sest rajad on enamikus samad. Euroopas on mul nüüd enamik radu läbi käidud. Samas olen näiteks Silverstone’is sõitnud vist juba viis korda, aga natuke olid asjad ikka teisiti. Auto käitub üsnagi teisiti, on poole raskem kui vormel ja pidurdusmaad olid algul harjumatud. Lisaks on kvalifikatsiooni ja sõidu vahel suur vahe, sõidus olime raskema autoga kaks-kolm sekundit ringi kohta aeglasemad. Kuid hooaja keskpaiku sain hoo üles ja siis oli juba mõnus,» sõnas Korjus.

Blancpaini ja ELMSi sarja võrreldes kaldub eestlase eelistus neist esimese poole. «Blancpainis on korraga rajal vaid GT-autod, ELMSis võistlesime koos LMP-klassi prototüüpidega. Ferrari oli teistest üle küll ELMSis, kus võis mootorit rohkem seadistada, aga Blancpainis saime vastu ka tiimidele, kellel on tehasetugi,» ütles Korjus. Tema enda võistkond ART Grand Prix ei olnud küll otseselt McLareni tehasevõistkond, kuid väike eelis neil teiste sama marki autot kasutavate tiimide ees siiski oli. «Nipet-näpet meid ikka aidati – kui mõni uus jupp tuli, saime meie selle esimesena. Palju sellest abi oli? Ütleme, et mitte vähe, aga ka mitte hirmus palju.»

McLareni auto oli mõlemas sarjas küll täpselt samasugune, ent erinesid tiimikaaslased. Kuidas suutis Korjus leppida sellega, et esimest korda karjääri jooksul ei sõltunud rajal näidatud tulemus ainult temast endast? «Blancpainis minu tiimi kuulunud Kévin Estre on McLareni tehasesõitja ja Andy Soucek samuti tipptasemel mees, nii et nendega sujus meil küll koostöö hästi. Kui kõik kolm on kõvad sõitjad, siis innustavad nad ka üksteist rohkem. Sellistes sarjades ongi oluline saada endale head tiimikaaslased, keda usaldad, sest päris palju on tiimitöös kinni,» lausus Korjus. «Näiteks auto seadistuse paneme paika kõik kolmekesi koos inseneriga, kuna see peab sobima kõigile. Ning muidugi võib juhtuda, et oled ise kõige kiirem ja lõpetad ikkagi alles kümnendana, aga samamoodi võid ka ise mõnel nädalavahetusel kehvalt sõita ja ikkagi lõpuks hea tulemuse saada.»

ELMSi sarjas nägid reeglid ette kolmel tasemel sõitjaid, kellest Korjus oli kõige tugevam, kuid samas tähendas see kõige lühemat sõiduaega. «Kuldsõitja ei tohi sõidu jooksul läbida üle ühe vahetuse ehk maksimaalselt 50 minutit. Seega olenes seal sarjas päris palju teistest,» nentis Korjus.

Võrreldes vormelihooaegadega kogunes Korjusel tänavu sõidukilometraaži vähe ning see on ka üks aasta suuremaid miinuseid. «Teste oli vähe ja testipäevad olid ka kolme sõitja peale ära jagatud. Küll aga oli selle võrra aega rohkem ning sain teha mõnele eratiimile – viimati näiteks Scuderia Nordicule – sõitjakoolitust. Samuti käisin alles paar nädalat tagasi Renault’ palvel nende autot testimas,» lausus Korjus, kes hoiab jõudumööda silma peal ka noorema venna Kaspari tegemistel. «Niipalju kui aega on, aitan ikka. Aga kas ta võib jõuda sama kaugele kui mina, ei oska küll öelda – oma venda on väga raske niimoodi hinnata,» muigas Korjus.

Üheks sihiks DTM

Kui hooaja algul peeti koos mänedžer Raivo Tammega plaani osaleda taas ka vormel-3 sarja hooaja lõppvõistlusel Macaus, siis nüüd tunnistab Korjus, et vormelirooli hing teda enam väga ei kisu. «Üritaks ikka kereautodel jätkata – eks ole näha, kus. Euroopas on nii palju erinevaid sarju, neist ongi Blancpain minu hinnangul GT3-autode jaoks prestiižikaim. Aga muidugi on olemas veel ka sakslaste DTM ja samuti WEC-sari, Austraalias ka V8 Supercars,» loetles Korjus, kes peab 21-aastasena hakkama mõtlema sellelegi, kuidas end võidusõitjana ära elatada. «Tänavuse hooaja puhul ei tahaks rahateemast rääkida, kuid eks seda, kas sportautodel sõites on võimalik ka tulevikku kindlustada, saab loodetavasti juba lähitulevikus näha.»

Tamme sõnul lepiti ART Grand Prix’ga juba hooaja eel kokku, et kui kõik kulgeb edukalt, sõidab Korjus seal ka tuleval aastal. «Suuliselt on olnud juttu, et ta jätkab, aga kuni allkirju pole paberil, on kõik muidugi veel lahtine. Tänavust hooaega tahaks veel natuke pikemaks venitada sellega, et ehk saab teha mõne testi DTM-sarja autoga,» viitas Tamm Saksamaal populaarsele turismiautode sarjale, kus tänavu osalesid  näiteks endised vormel-1 sõitjad Timo Glock, Paul di Resta ja Vitali Petrov. «Samas on DTMi puhul ikkagi üks suur probleem selles, et Eesti on nii väike,» lausus Tamm sarja kohta, kus osalevad kolm Saksa suurfirmat Audi, BMW ja Mercedes. «Kõik kolm tootjat tahavad reklaami eesmärgil leida suure riigi sõitjat. Meil Eestis ju nende mõistes erilist turgu pole,» nentis Tamm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles