Margus Hundi koduklubi Cincinnati Bengals oli kohtumises «vana vaenlase» Cleveland Brownsi vastu kui koomas. Kaitse ei pidanud, rünnak ei toiminud, mängujuht Andy Dalton pildus palli omadest mööda või vastastele kätte. Ühesõnaga, Bengals oli kohutav, sai häbiväärse kaotuse 3:24 ja vilistati fännide poolt välja.
Bengals polnud koduväljakul 14 viimases kohtumises kaotuskibedust tundnud. Nüüd sai seeria läbi. Bengals oli soosik, kuid seda vaid juhul, kui Dalton suudab mängus, mida näidatakse üleriiklikus telekanalis, midagigi korda saata. Tavaliselt ta ei suuda ega suutnud ka seekord. 33 söödust jõudis kohale vaid 10, millega läbiti kõigest 86 jardi. Lisaks kolm valesöötu.
Bengalsi äärekaitsja Hunt sai rohkem mänguaega kui eelmistes kohtumistes, kuid mängujuhti maha ei tõmmanud ning tema arvele jäi kaks läbimurdja peatamist.
Kaotus tähendas seda, et Bengals (5 võitu, 3 kaotust ja viik) langes AFC põhjadivisjonis liidrikohalt kolmandaks. Juhib Pittsburgh Steelers 6 võidu ja 3 kaotusega, sama seis on ka Brownsil.
Mäng algas Bengalsile hapult – juba Daltoni teine sööt lõigati vahelt, sest mängija, kellele see määratud oli, otsustas seisma jääda, mitte palli püüdma minna. Browns toimetas kergelt saadud palli peagi väravaalasse – 0:7.
Varsti sundis Bengals vastase palli kaotama, kuid piirdus löögiväravaga – 3:7.
Ei kulgenud see mäng Bengalsil sootuks, jäädi pehmeks või nagu telekommentaatorid ütlesid: Browns oli oluliselt võimsam mõlemal pool palli ehk nii rünnakul kui kaitses. Tulemuseks Brownsi järjekordne touchdown ja varsti pärast seda, kui Bengalsi rünnak kuhugi ei jõudnud, ka löögivärav otsa – 3:17.
Esimese poolaja lõpp oli kui algus – Bengals püsis hambutu ning publik vilistas meeskonna välja.
Teisel poolajal ei muutunud midagi. Bengals rünnak ei toiminud ja kaitse ei pidanud, Brownsil küll ning Terrance West murdis end väravatsooni. 3:24.
Neljanda veerandaja alguses hakkas Bengalsi rünnak pisut sujuma, kuid selle peale tegi Dalton valesöödu. Järgmine rünnak, järgmine valesööt. Dalton vahetati välja, kuid Jason Campbell polnud sugugi parem.
Viimasest seitsmest kohtumisest peab Bengals viis võõrsil. Järgmisel pühapäeval mängitakse New Orleansis sealse Saintsiga.
Enne mängu:
Nagu Hunt nädala alguses Postimehele rääkis, käib mäng «vana vaenlase» Brownsiga elu ja surma peale. Browns pidanuks olema divisjoni autsaider, kuid on mänginud üllatavalt sitkelt ning teeninud 5 võitu ja 3 kaotust. Teiste divisjoni meeskondade seis: Bengalsil 5 võitu, 2 kaotust, viik, Pittsburgh Steelers 6-3, Baltimore Ravens 5-4.
Kuigi Geathersit vaevab trauma ja tema ametlik staatus on questionable – võimalus, et ta mängu sekkub on 50-50 – ei pruugi see veel tähendada Hundile ohtrat mänguaega. Hundi peamine töö on kimbutada vastaste mängujuhti, kui too palli söödab, ent Brownsi rünnak peaks tuginema suuresti läbimurdjatele, sest neid Bengals eriti hästi takistada ei suuda ning lisaks on paar keskkaitsjat (linebacker) rivist väljas. Ent kui Bengals vastase läbimurdjad vaos hoiab või paari väravaga juhima läheb, asub Browns söötma ning Hunt võib saada võimaluse end tõestada.
Bengalsi arsenalis on relvi rohkem. Vigastatud läbimurdjat Giovani Bernardi asendanud Jeremy Hill tegi läinud pühapäeval elu mängu ning staarpüüdja A.J. Green on taas rivis.
Eksperdid ennustavad Bengalsile kindlat võitu, kuid siin on üks aga – kõik sõltub mängujuhist Andy Daltonist, kes üleameerikaliselt transleeritavates kohtumistes on enamasti rängalt põrunud. Kui platsil on «hea» Dalton, on võit vaid vormistamise küsimus, kui «halb» Dalton, läheb tihkeks.