Üliraskekaalu tõstja Mart Seim on aus nii enese kui publiku vastu ning tunnistab, et sel pühapäeval Almatõs MMil ta medalite nimel veel ei võistle. Küll aga tahab ta kolme suure ja tugeva mehe – iraanlase ja kahe venelase – kandadele jõuda. «Minu aeg saabub Rio de Janeiro olümpial, vaat seal ihkaks juba poodiumile,» kuulutab Seim.
Asjatundmatule võib MMi ülesandmislehel tõstjate prognoositud tulemusi nähes jääda mulje, et Seim on paremuselt teine üliraskekaallane. Päris nõnda see pole. «Arvu – kahe tõste kogusumma – esitab tõstja selleks, et korraldajad teaksid, millisesse gruppi ta paigutada. Algraskuste summa võib olla kuni 20 kilo väiksem,» selgitab Seim.
Esmakordselt MMil võistleval Seimil on ülesandmislehel kirjas 431 kilo ehk kuraditosin üle isikliku ehk Eesti rekord (182 + 236). Sinnakanti ihkab ta järgmisel pühapäeval, kui üliraskekaallaste esinemiskord kätte jõuab, ka tegelikult rauda üles rebida ja suruda: «Tahaksin MMil püstitada kolm tippmarki: mõlemas tõsteviisis ja kogusummas. Kui ei püstita, olen pettunud.»
Kõik märgid näitavad, et Seim ei pea pettuma. Äsja laadis ta üles video, kus treeningul surub rinnalt üles 240-kilose kangi. Rinnale olla ta võtnud 230 kilo.
«Kevadise EMi eel olid treeningraskused kümme kilo kergemad,» räägib Seim. «Võistlustel olen puhanud ja koormustest taastunud ning adrenaliinitulv aitab kaasa. MMil võtan praegused rekordid – või kilo paar vähem – algraskusteks.»
Rahvusrekord oleks kena, kuid Seimi arvutuste kohaselt medalit see paraku ei too, kui midagi erakorralist ei juhtu.
«Tõenäoliselt on poodiumikohad juba ette hõivatud,» vaeb Seim. «Iraanlane Behdad Salimi, Londoni olümpiavõitja, on hull mees. Venelane Ruslan Albegov, valitsev maailmameister, on võimas, avaldas just uudise, et ta kehakaal on mullusest suurem ning et trennis rebis napilt alla maailmarekordi ja tõukas 250 kilo. Lisaks Aleksei Lovtšev, Euroopa meister.»
Seim möönab, et trio on pärit kahtlastest riikidest, kuid pole dopingukontrollidele vahele jäänud. «Ma ei mõtle sellele ega too mingeid vabandusi, vaid töötan selle nimel, et nad Rios alistada. Kui minu areng samal moel jätkub, pole miski võimatu.»
Areng tähendab Seimi sõnul seda, et tal on ainuüksi kevadega võrreldes kehakaalu juures, jõudu rohkem ja tehnika parem. Tagasilööke, tõsi, on ka. «Vigastasin õlga ega ole rebimist suurte raskustega harjutada saanud. Jõudu mul on, aga tehnika veab alt, mistap 200 kilo ma sel MMil rebida ei looda, pigem 190 ja pisut ehk peale.»
EMil Iisraelis tõukamises pronksi ja kokkuvõttes 6. koha saanud Seim harjutab koos kuni 94-kiloste kaalus võistleva Leho Pendiga Lätimaal. Üüritakse korterit, tehakse ühiselt süüa – nii tuleb odavam – ning rügatakse tõstesaalis. Pentki pole papist poiss, tõstis end EMil suisa viiendaks, kuid MMil läheb raskeks, sest konkurents ses kehakaalus on äärmiselt tihe.
Kahjuks on trennikaaslased omavahel konkurendid ainsale tõstmise olümpiakohale, mille Eesti suure tõenäosusega Riosse saab (vaata lisalugu). «Nii ta ilmselt on,» nõustub Seim, et mängudele läheb see, kumb maailma edetabelis kõrgemal. «Ja kui seis on viigiline, otsustame olümpialesõitja mänguga kivi-paber-käärid.»