Vigursuusataja Kelly Sildaru tunnistab, et otsest eesmärki tal algavaks hooajaks ei ole, sest osaleb nooruse tõttu enamasti väiksematel võistlustel. «Proovin võimalikult palju esikohti koguda.»
Kelly Sildaru: tipud võtavad mind omaks
25. november 2014, 08:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oled sa tige, kui võistlust ei võida, kuigi võiksid võita?
Mõnikord ja pisut. Pigem olen pettunud siis, kui kohtunikud mind ebaõiglaselt hindavad. Aga karjuma ma ei hakka, hoopis analüüsin juhtunut.
Kui Dew Tourile lähed, siis kuidas maailma tipud sind vaatavad? Hirmuga kui konkurenti?
Ma arvan küll. Kuid samas arvan ka, et mind võetakse omaks.
Sind on juba nimetatud 2018. aasta Pyeongchangi olümpiamängude medalisoosikuks. On pinge peal?
Ei mingeid pingeid. Sinnani on kolm aastat aega ja ma pole olümpiale isegi mõtlema hakanud. Teen trenni, arenen ja võtan asja rahulikult.
Plaanite tänavu kuus kuud lumel ehk kodust ära olla, kas elu võõrsil tüütavaks ei muutu?
Need kuud mööduvad ruttu ja talv mind ära ei tüüta. Teinekord tahaksin suvelgi lumele. Tegelikult on võõrsil lahe, avastad maailma. Kurb ainult, et kodu ja sõbrad maha jäävad.
Kuidas õppimisega hakkama saad?
Seni pole probleeme olnud, kuid teisalt pole ma nii pikalt ka Eestist eemal viibinud. Samas ei näe ma ühtki põhjust, miks ei peaks toime tulema. Elu läheb tavapärases tempos edasi – kui mäelt tulen, istun õhtu läbi õpikute taga. Viilinud ma pole, ei ole viilimisele isegi mõelnud.