Tagasi
foto: volley.ee
Venemaa võrkpallijuhid pööravad üha enam tähelepanu rannavollele. Loodud on keskused üle kogu riigi, värvatud parimad treenerid, tublisti on tihenenud võistluskalender, ei puuduta üheltki tähtsamalt turniirilt ja ka tulemused aina paranevad.
Äsja lõppenud EMil hõivasid Igor Kolodinski – Jaroslav Koškarjov väga tugevas konkurentsis viienda koha. Pjedestaalile on jõutud MK-etappidel, kirjutab volley.ee.
Ometi avalikustas Venemaa Võrkpalli Föderatsiooni tegevdirektor Andrei Gorbenko mõni päev tagasi oma rahulolematuse kõrgelt koteeritud USA spetsialisti Dane Selznickiga, Venemaa rannavollekoondise peatreeneriga.
«Meil on temale palju küsimusi,» «hirmutas» Gorbenko, «ja me peame need läbi arutama enne aasta lõppu.»
Venemaa alaliit sõlmis Selznickiga 2+2 lepingu ja esimene pool sellest saab otsa 31. detsembril 2010. N.ö vaibale kutsuti ta juba juunikuus, kui venelastel suure slämmi turniiril Moskvas oodatust kehvemini läks.
Ometi möönas Gorbenko siis, et koondislaste mänguklassis on ilmnenud teatud stabiilsus, mis varem või hiljem peaks kasvama kvaliteediks. Aga just kannatust näib tal nappivat.
Kui Gorbenkolt küsiti, mis talle Selznicki juures ei meeldi, tõi ta välja pisut üllatava pretensiooni: «Mulle ei meeldi, et ta ei oska ikka veel vene keelt.»
Keeleoskust pole Venemaa spordis välismaalastelt kunagi tõsiselt nõutud, alati on tõlgiga või mängijate inglise keele baasil läbi aetud. Iseseisvalt sai treeneritest hakkama vaid serblane Zoran Gajic, kes mõni aasta tagasi Venemaa meeskonda juhendas, aga see on kergesti seletatav – serblastel oli vene keel omal ajal kooliprogrammis.
Itaallane Giovanni Caprara tuli vene naistega neli aastat tagasi koguni maailmameistriks, tõlgina tegutses peatreeneri abikaasa Irina Kirillova. (Eesti jalgpallikoondise välistreeneritest ei õppinud keegi eesti keeles suhtlema, isegi mitte nelja aastaga.)
Gorbenko põhjendused pole ju iseenesest valed, kui ta ütleb: «Kui sa praktiseerid võõral maal ja planeerid seda teha kaua, ei saa sa läbi kohalike inimeste mentaliteeti tundmata. Kuidas saab selleni jõuda keelt oskamata?»
Praktika on näidanud, et saab. Keeleoskus tuleb loomulikult kasuks, aga pole peamine. Musta mere äärses Anapa võrkpallikeskuses treenerina tegutsev Dane Selznick on nõu andnud 24 maa rannavõrkpalluritele, sealhulgas Hiina omadele. Rääkimata USA tähtedest – tema õpilaste loetelust säravad vastu kahekordsed olümpiavõitjad Misty May ja Kerri Walsh.
Selznick oskab ka ise ette näidata, kuidas ja mida teha. Erinevate paarilistega on ta võitnud 13 rahvusvahelist turniiri.
«Meie naiste üldine tase on praegu madalam kui meestel,» väidab Gorbenko, «rahvusvahelisel tasemel on viis meespaari, naistest ehk kaks.»
Selznicki abiga on Venemaa paremad paarid harjutanud nädalaid Kalifornia liival, Kerri Walsh on andnud tunde Moskvas. Taseme tõus näib tõesti olevat vaid aja küsimus.
Dane Selznick tunnistab, et keelebarjäär on talle paras katsumus: «Mina ei räägi vene keelt ja suurem osa mängijatest ei räägi inglise keelt. Näitan ette ja abiline tõlgib. Aga meil on nelja aasta plaan. Suudaksime nii mõnigi kord poodiumile pääseda.»
