Mart Poom: lähen kas või läbi halli kivi

Kristjan Jaak Kangur
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma kool: mängijana jäid Poomil endal suured karikad võitmata, kuid neid toovad nüüd Nõmme Unitedile noored jalgpallurid.
Oma kool: mängijana jäid Poomil endal suured karikad võitmata, kuid neid toovad nüüd Nõmme Unitedile noored jalgpallurid. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti kõigi aegade kuulsaim jalgpallur Mart Poom võiks pärast sportlaskarjääri lõppu istuda, jalad seinal, ja nautida aupaistet. Kuid nii ta ei oska. Ta võiks töötada Londoni Arsenalis, maailma absoluutses tippklubis. Ent Eestilt ja jalgpallilt elu jooksul palju saanud Poom tahab nüüd Eestile ja jalgpallile ka palju anda. Detsembri algul sai viimaks kaante vahele koostöös Indrek Schwedega aastaid kirjutatud autobiograafia «Minu lugu» – raamat, mis on põhjalik ja siiras nagu Poom isegi.

Nädala alguses tunnikese Postimehe tarbeks näpistanud Poom on kui orav rattas. Alles täitis terve tema päeva kaamerate ja välklampide ees seismine ning oma raamatu esitlemine. Hoopis kodusemalt tunneb ta end Nõmme mändide all asuva klubihoone väikeses, ent hubases kontoris. Selle riiuleid ja laudu täidavad kümned noorte jalgpallurite võidetud karikad, mille tarbeks lubab Poom muiates peagi suurema kapi muretseda. Poomi enda karjääri jooksul kuulsatelt vastastelt kogutud autogrammidega särgid ripuvad tagasihoidlikult kontori tagumises toas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles