Profirattur Liisi Rist vahendas oma blogis muljeid tutvumisest uue naiskonna ASD Gusfredi Ciclismoga, kus ta eeloleval hooajal sõitma hakkab. Naiskonna esimene laager toimus Montecatinis.
Liisi Rist uuest klubist: usun, et mind ootab ees tore hooaeg
17. detsember 2014, 19:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Neljapäeva õhtul «pakkisin», ei, pigem võiksin öelda, et pressisin, surusin kõik hädavajalikud asjad käsipagasisse ja võisingi teele asuda. Mis täpselt ees ootab mind, ma tol hetkel ei teadnud. Ei teadnud isegi, kus ma öösel magan,» kirjeldas Rist.
«Reis sujus tõrgeteta ja maandusin Bergamo lennujaama kohaliku aja järgi kell 23. Vastu tulid mulle Rossella Ratto, tema ema (kes on ka tiimi juhtkonnas) ning Ane Santesteban, kes Baskimaalt oli varem kohale jõudnud.
Esimese öö veetsime Rossella venna Daniele Ratto kodus, kust järgmisel hommikul võtsime ette neljatunnise teekonna Montecatini Termesse. Kohale jõudes ootas meid ees neljatärnihotell, seintel Nibali, Vinokurovi pildid. Hiljem sain teada, et paar nädalat tagasi oligi Astana esimene laager olnud samas kohas. Tuba jagasin endise juuniorite klassi maailmameistri Anna Trevisiga. Tore, sõbralik ja jutukas tüdruk.
Toad kätte saadud, esimesed tutvumised tehtud, seadsime end lõunasöögile ja peale seda jalutasime juba üheskoos jõusaali, kus meid ootas ees crossfit-treening.
Crossfit-treening kujutas endas ringtreeningut, mis oli väga lõbus. Peale seda jalutasime tagasi hotelli. Seadsime end valmis ja õhtustasime koos sponsoritega.
Teisel päeval võtsime ette jalgsimatka mäkke. Samamoodi ka kolmandal päeval. Mõlemal päeval sai tõusumeetreid kogutud viis-kuussada.
Pärast treeningut sisustasime laupäeva pärastlõuna kuulates loenguid teemadel «Motivatsioon ja koostöövaim» ning «Toitumine», mille lõpus täitsime mõned küsimustikud enda kohta, et analüüsida meie tegevusi ja anda selle kohta tagasisidet.
Päevad olid meil alati pikad ja magama sai alles keskööl. Peale õhtusööki tutvustati meile kodulehekülge ja näidati, kuidas on meil võimalik profiile isikupäraseks teha ja pilte sinna lisada.
Pühapäeva pärastlõunal tutvustati meile täpselt klubi reeglid, mida tuleb jälgida ja allkirjastasime lepingu, kus luban MITTE KUNAGI tarvitada keelatud aineid! Enne õhtusööki kohtusime veel ka kohaliku Giusfredi amatöörgrupiga, kus tutvustati tiimi koosseisu.
Esmaspäeval jäi koos teha veel viimane jõusaali treening. Seekord võtsime ette step-up pingid. 20 minutit järjest hüppasime ja kargasime non-stop. Peale seda võtsime vähe kergemalt. Need rühmatreeningud on ikka väga huvitavad!
Järgi jäi veel viimane lõuna ja mindi laiali. Mina võtsin taas suuna Bergamo poole, kust järgmisel päeval koju lendasin. Lennuk väljus alles pärastlõunal, seega oli mul võimalus hommikul minna jõusaali Rossiga. Tema ema hoiatas ette, et kui teen sama kava, siis järgmisel päeval ma ei kõnni. Päris nii hull ei olnud, aga jalad võttis trenni lõpus võbisema küll.
Montecatini Terme ise on Itaalia jõululinn, mistõttu oli seal igal teisel majapidamisel jõulukaunistused väljas. Silmailu kui palju!
Koju tagasi jõudes jäid mulle nädalavahetusest vaid positiivsed muljed. Tüdrukud on väga sõbralikud, toredad ja kokkuhoidvad. Klubi personal on samuti tore ja entusiastlik. Ma usun, et mind on ootamas ees tore hooaeg!»