Suusatamine: ebavõrdne ala, kus rikkus maksab

Jaan Martinson
, spordiajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norralannad hullavad: Marit Björgen (vasakult), Therese Johaug ja Heidi Weng on võtnud järjekordse kolmikvõidu.
Norralannad hullavad: Marit Björgen (vasakult), Therese Johaug ja Heidi Weng on võtnud järjekordse kolmikvõidu. Foto: SCANPIX

Tipptasemel murdmaasuusatamine on ääretult kallis ja ebavõrdne ala, kus staarid ja rikkamad riigid saavad «osta» paremaid tingimusi. Paraku nii lihtsalt on, tõdes Eesti Suusaliidu peasekretär, endine äss Jaak Mae. «Asi lasti juba ammu ebavõrdsuse suunas minna ja tagasi seda enam ei pööra.»

Suusatamine on küll põhjamaalastele, ka eestlastele, ülimalt paeluv ja oluline, kuid maailma mõistes marginaalne. Samas on tegu ääretult kalli alaga. Suusataja ei saa särki-pükse ja naelikuid kotti pista ja muretult starti marssida, vaid peab võistluspaika tassima bussitäie suuski, kilode kaupa määrdeid ja hooldetiimi. Lisaks on ala ebavõrdne – parimatel on tingimused paremad. Kas nii jääbki või on võimalik kulusid vähendada ja anda kõigile võrdne stardikoht?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles