2008. aastal Pekingi olümpiamängudel 50 km käimises olümpiavõitjaks kroonitud, ent neli aastat hiljem Londoni mängudel positiivse dopinguproovi andnud Itaalia käija Alex Schwazer sõlmis riikliku süüdistajaga kokkuleppe ja teda karistati tingimisi vangistusega.
Schwazerile määratud kaheksakuuline tingimisi vanglakaristus jätab talle lootuse veel võistlusrajale naasta. Itaallase kolme ja poole aasta pikkune võistluskeeld lõpeb 2016. aasta jaanuaris ja nii saaks ta sama aasta suvel Rio mängudel võistelda. Samas ei ole Itaalia olümpiakomitee tema juhtumi uurimist endiselt lõpetanud ja seetõttu on neil võimalik Schwazeri karistust pikendada.
Schwazer, kes peab lisaks maksma ka 6000 eurot trahvi, andis veredopingut EPOt sisaldanud proovi 2012. aasta suvel pisut enne Londoni mängude algust. Positiivse proovi ilmsikstuleku järel antud pressikonverentsil kinnitas Schwazer, et varjas dopingutarvitamist kõigi lähedaste, ka tippiluuisutajast tüdruksõbra Carolina Kostneri eest. 2011. aasta septembris lendas ta üksinda Türki, kaasas 1500 eurot, et ühest apteegist erütropoietiini ehk EPOt osta. 2012. aasta juulis enne olümpiat viibis ta Kostneri kodus Saksamaal, kus peitis ampullid külmkapis seisnud vitamiinikarpi.
EPO tarvitamist õppis Schwazer interneti teel ja süstis seda endale iga päev vannitoas. Kostner ja Schwazeri vanemad ei teadnud toimuvast midagi. «Tegin kõik endast sõltuva, et mitte kedagi teist asjasse segada,» lausus itaallane. 50 km käimise olümpiavõitu korrata lootnud Schwazeri sõnul tundis ta enne olümpiamänge pinget ja ootusi, nagu peaks ta seda ala Londonis veelgi võimsamalt valitsema. «Ma ei suutnud dopingutarvitamise kiusatusele vastu panna,» tunnistas ta.
Schwazer eitas väiteid, nagu oleks ta saanud keelatud aineid kurikuulsalt itaallasest arstilt Michele Ferrarilt, kes oli kunagi Lance Armstrongi nõuandja, ent sai 2002. aastal Itaalia jalgrattaliidult tegutsemiskeelu. Ferrari, kes sai ka USA antidopingu agentuurilt eluaegse võistluskeelu, kinnitas samuti, et süüdistused ei vasta tõele. Schwazer pidas enda sõnul küll «viis või kuus korda» Ferrariga nõu, ent räägiti vaid treeningute «tehnilisest poolest». 2011. aasta algul polevat ta aga dopinguarstiga üldse suhelnud.
EPOt hakkas Schwazer enda sõnul igapäevaselt süstima pärast 2012. aasta 13. juunil tehtud dopingutesti. «See oli mu elu kõige raskem periood,» lausus Schwazer, vandudes seejuures, et pole kunagi varem dopinguga mingit pistmist teinud. «Öeldakse, et doping teeb sind tugevamaks, aga minu jaoks oli see psühholoogiliselt kõige rängem.»
Viimase süsti tegi Schwazer endale sama aasta 29. juulil ehk kaks päeva pärast Londoni mängude algust. Päev hiljem helises uksekell tema kodus Itaalias, kuhu ta oli paariks päevaks läinud, et võtta oma rahvusvaheline ravikaart ja sõita edasi Londonisse. «Teadsin kohe, et tegu on antidopinguametnikega. Mul ei olnud südant, et keelata emal ust avada või lasta tal öelda, et mind pole,» ohkas Schwazer.
Schwazer kinnitas, et tema pikaajaline sõbratar Kostner ei teadnud toimuvast mitte midagi, kuni mees talle esmaspäeval Londonist helistas ja positiivsest proovist teatas. «Mul oli raske Carolinale öelda, et kapis polnud vitamiinikarbis mitte vitamiinid, vaid EPO,» sõnas ta.
Itaalia antidoping ei usu aga Schwazeri juttu Kostneri süütusest ning nõuab iluuisutajale koguni nelja aasta ja kolme kuu pikkust võistluskeeldu, olles veendunud, et Kostneri aitas Schwazeri dopingutarvitamist varjata. Kostner on küll tunnistanud, et valetas 2012. aastal tema koju ilmunud dopingukontrollidele, väites, et Schwazerit pole seal, kuid kinnitab, et sai elukaaslase dopingupatust teada alles pärast positiivse proovi ilmnemist. Muuhulgas püüab Kostner oma süütust tõendada väitega, et ta poleks suutnud tulla 2012. aastal nii Euroopa kui ka maailmameistriks, kui oleks pidanud samal ajal niivõrd sünget saladust varjama.