Õige valik: kes parimad, need parimad

Jaan Martinson
, spordiajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parimad: Rasmus Mägi ja Erika Kirpu.
Parimad: Rasmus Mägi ja Erika Kirpu. Foto: Mihkel Maripuu

Aasta sportlaste valimine võis õhku jätta küsimusi, kuid vastus neile on üks: kõik, kes pärjati, olid seda väärt, kõik valikud olid õiged.

Parim noorsportlane – Katrina Lehis, juunioride maailmameister. Õige valik, lähimad rivaalid olid kõigest (või «kõigest») Euroopa meistrid.

Parim võistkond – epeenaiskond. Õige! Neil on MMi hõbe, teistel ei mingit medalit. Ka sportmängijad ei paistnud tänavu silma.

Parim naissportlane – Erika Kirpu, MMi pronks ja hõbedase naiskonna liige. Kellelgi teisel polnud samaväärset vastu panna.

Parim meessportlane – Rasmus Mägi, EMi hõbe. Õige, aga vaat siin võib pisut kaaluda. Gerd Kantergi sai EMilt hõbeda kaela. Heiki Nabi seevastu pronksi, aga MMilt, mis peaks olema kaalukam medal. Aga kas on? Valijate arvates ei ole.

Tegelikult, nagu arvata võib, ei kaalutud medaleid, vaid midagi muud. Eelkõige tundus määravaks saavat emotsioon. Nabi heitlust nägid üksikud, kes viitsisid internetist õige ülekande üles otsida, kergejõustiklased särasid aga ETV ekraanil ja parimal saateajal.

Iseenesest olid Kanter ja Mägi justkui võrdsed – mõlemalt oodati medalit, mõlemal jäi kaotatud kuld kripeldama. Mägi püstitas poolfinaalis 400 meetri tõkkejooksu Eesti rekordi, Kanter Eesti medalirekordi, sest temast sai esimene kümnekordne tiitlivõistluste medalist.

Otsustavaks sai ilmselt Mäe värskus, sest sümpaatsed atleedid on mõlemad. Kanteril on kodus kolm Kristjanit juba olemas, anname Mäele esimese, sest mine tea, kas tal teist võimalust tulebki. Jah, Mägi on noor mees küll, aga... Eestimaal maksab medal, ent kui lihtne on meite mehel MMil või olümpial poodiumile tõusta? Näis.

Parim treener – Anne-Taivo Mägi. Ehk Anne ja Taivo Mägi. Siinkohal ei teki küsimustki, miks sai esimest korda auhinnatud treenerite kollektiiv, sest üht teisele eelistada olnuks võimatu. Ent siingi võib pisut vaielda.

Parim peaks olema parima treener, selge see. Erika Kirpu juhendajat kandidaadiks ei esitatud, seega oli Mägede ainus rivaal Kaido Kaaberma. Tõsi, epeenaiskonnas pole tema õpilasi, aga mehe tähtsust, nagu asjatundjad kinnitavad, nii selle kui ka eelnevate medalite võitmisel ei saa alahinnata. Mida peaks Kaaberma tegema, et tema vaev Kristjaniga tasutud saaks?

Aga jäägu asjad seks korraks nii, sest ka Anne-Taivo Mägi oli igal juhul auhinda väärt ja kui valijad tema kasuks otsustas, siis ei jää üle muud kui aplodeerida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles