Ajas rännanud Alusalu otsib Uuralites jää tunnetust

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saskia Alusalu
Saskia Alusalu Foto: Erakogu

Kui Saskia Alusalu jõudis esmaspäeval pärast pikka lennureisi Venemaa avarustel asuvasse Tšeljabinski linna, tekkis temas tunne, nagu oleks ta ajas tagasi rännanud. Oma mõju avaldas neljatunnine ajavahe igapäevase elupaiga Inzelliga, kuid kõige rohkem väljendus see Venemaal valitsevas jõulumeeleolus. Euroopas kaks nädalat tagasi peetud pühad on sealmail saavutanud kõrghetke.

Jõuluidüll pole aga see, mida 20-aastane Eesti parim kiiruisutaja Tšeljabinskist otsima läks. Laupäeval ja pühapäeval osaleb ta seal kiiruisutamise Euroopa meistrivõistlustel. Kuigi hooaeg on alanud rekordite ja MK-sarja punktikohtadega, ei kipu ta võistluse eel oma tulemusi ja kohti ennustama.  

«Kõik oleneb sellest, milline on jää ja kuidas see mulle sobib, milline on minu enesetunne võistluspäeval ja kuidas sõit tehniliselt õnnestub,» loetles Alusalu tulemust mõjutavaid tegureid. «Kindlasti lähen andma endast parimat. Eks siis ole näha, millise koha see mulle annab.»

Alusalu treenib igapäevaselt Saksamaal Inzellis uisuakadeemias ning on end tänavu karastanud ka kahel MK-etapil. Jõulude ajal tegi ta aga mõnevõrra riskantse käigu – sõitis mõneks päevaks koju. Piiga ise usub, et perega koos veedetud aeg mõjus vaimule väga hästi, samas tähendas see aga pausi jäätreeningutes.

«Füüsise poolelt vaadatuna polnud see kõige ideaalsem,» nentis Alusalu. «Kuna jääd polnud, tegin kodus olles palju ratta-, jooksu- ja jõutreeninguid. Oluline roll oli ka imitatsioonitreeningutel, mis tähendab uisutamise imiteerimist ning lisaks palju erinevaid harjutusi ja hüppeid. Põhimõtteliselt on tegemist uisutamisasendis vastupidavuse arendamisega.»

Pärast kodus veedetud aega tegi Alusalu Inzelli jääovaalil veel ühe tugeva treeningutsükli, mille lõpetuseks osales ta võistlusel, kus 1000 meetri distantsi Eesti rekordist jäi puudu vaid üks sajandik.

Kas ettevalmistus EMiks oli ideaalne? «Päris ideaalset ettevalmistust polegi võimalik teha – ikka jäävad mõned asjad kripeldama,» leidis ta. Kontrollvõistluse tulemus näitas Alusalule, et kõik kulgeb plaanipäraselt – vastupidavus oli hea, kiirus veel mitte nii väga, kuid arvestades raskeid treeninguid, oli seegi ootuspärane.

EMi avapäeval sõidetakse 500 m ja Alusalu trumbiks olevad 3000 m. Kuna tegemist on mitmevõistlusega, selgitatakse nende sõitude põhjal 24 paremat, kes pääsevad starti ka järgmisel päeval. Alusalu esmane eesmärk ongi sõita ka teisel päeval. Mullu oma täiskasvanute tiitlivõistluste debüüti tehes oli EMil tema lõpptulemuseks 24. koht, mis andis võimaluse teisel päeval proovida ka 1500 m distantsi.  

Tšeljabinsk on seni jätnud Alusalule positiivse mulje. Hotell on mugav, söögid head ning võistlusareen asub elupaigast vaid viieminutilise jalutuskäigu kaugusel. Just viimast peab Alusalu väga heaks, kuna see võimaldab võistluseks hästi valmistuda.

«Kui võistluspaik on hotellist kaugel, teen soojendussõidu paar tundi enne võistlust ning seejärel jään sinna ootama. Seekord saan aga hommikul teha jääl soojenduse ja minna vahepeal hotelli puhkama,» rääkis ta. «Võistlus algab siinse aja järgi kell 16, areenile naasen umbes poolteist tundi enne seda.»

Alusalu sõnul on soojendus kiiruisutamises väga tähtis osa. Kuna mitmevõistluse sees läbitakse erinevaid distantse, on ka soojendus erinev. 500 m distants eeldab lihastesse särtsu tekitamist, 3000 m sõidule eelneb aga pikem aeroobsem soojendus, sest organism peab olema valmis pikemajaliseks raskeks pingutuseks, et vältida nii-öelda kinnitõmbamise efekti. Lihased peavad üheaegselt olema venivad, aga ka heas toonuses.

«Kiiruisutajate jaoks on väga oluline jää tunnetus ja seepärast soovivad kõik sportlased enne starti võistlusraja jääd proovida. Seepärast on igale riigile antud võistluse eel täpne aeg, millal nende sportlased võivad uisutada,» kirjeldas Alusalu. «Võistluspäeval kestab minu hommikune soojendus umbes pool tundi, lisaks uisutan enne starti kümmekond minutit. Kahe võistlusraja kõrval asuval kolmandal rajal on võimalik ka võistluse ajal uisutada.»

Kuigi kiiruisutamises on korraga rajal kaks sportlast, ei pidanud Alusalu kuigi oluliseks, kellega ta paari satub. Eestlanna selgitas, et mõnikord võib kaassõitjast isegi abi olla – näiteks siis, kui tagasirgel saab sõita konkurendi tuules –, teinekord võib aga konkurent hoopis segada – näiteks siis, kui siserajalt tulles peab välisrajal sõitjale rada andma.

«Kokkuvõttes on kiiruisutamine ikkagi võistlus ajaga ning sõidu ajal üritan mõtelda ainult endale ja mitte lasta ennast konkurendist segada,» lausus Alusalu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles