Tagasi
foto: Toomas Huik
Kui järgmisel reedel koduväljakul Itaaliaga kohtuv Eesti jalgpallimeeskond koguneb treeninguteks uue nädala esimesel päeval, siis abitreener Janno Kivisild on selleks mänguks valmistunud juba pikemat aega.
Eesti avas EM-valiktsükli matšiga Fääri saarte vastu 11. augustil ja seejärel on abitreeneri energia läinud juba uuele mängule. Põhimõtteliselt algas ettevalmistus järgmise nädala vastasseisuks juba päev enne Fääride kohtumist, kuna siis pidas Itaalia oma ainsa kohtumise MMi ja tuleva valikmängu vahel.
Itaalia kaotas mäletatavasti selles matšis 0:1 Elevandiluurannikule ning esmane ülesanne oligi hankida see videosalvestus, mis laekus eestlaste kätte juba enne kohtumist Fääri saartega.
«Üks kindel video saamise viis on see, et jalgpalliliidud lepivad omavahel kokku ning siis vahetatakse või saadetakse üksteisele mängudest linte,» kirjeldas Kivisild. «Samas on meil ka inimesi, kes meid toetavad ja aitavad. Sel korral oli selleks meheks Avo Sarap, kes meile kohtumise lindistas.»
Samas on abitreeneril tegevusplaan kindlalt paika pandud ning midagi ei jäeta juhuse hooleks.
«Vaatame kalendrit pikemalt ette, et välja selgitada, kellega meie tulevased vastased mängivad,» rääkis Kivisild. «Praeguseks on mul olemas juba ka Austraalia ja Sloveenia (Eesti kohtub Sloveeniaga 12. oktoobril – toim) vahelise kohtumise plaat. Olen korra ka selle juba läbi vaadanud.»
«Praegu keskendume Itaalia mängule, kuid samas käib eeltöö ka juba järgmisteks kohtumisteks. Põhitöö üheks mänguks tehakse ära kuu aja jooksul,» lisas Kivisild.
Rõhk standardolukordadele
Vaatamata sellele, et video vastasest saadakse kätte enamasti pikalt ette, väga palju kordi abitreener linti edasi-tagasi ei keri.
«Tavaliselt vaatan videot kaks korda. Esimesel korral vaatan lihtsalt rahuliku pilguga matši üle. Teisel korral lõikan juba olulisemad momendid välja, et asi mängijatele «söödavamaks» teha,» kirjeldas Kivisild tööprotsessi. «Mingid standardasjad, mida meestele näidata, tuleb kõigepealt välja lõigata. Itaalia mänguks on need asjad purgis.»
Kuigi jalgpallurid veedavad enamiku ajast koduklubide juures, vastaste tähtmängijatele eraldi rõhku ei panda ning nende tegemisi klubis ei jälgita. «Mina olen piirdunud sellega, mis on seotud koondisematšidega. Enamasti mängitakse klubides ja rahvusmeeskonnas sama positsiooni ja rolli, kuid rahvusmeeskondade kohtumistest saab siiski objektiivsema pildi,» põhjendas Kivisild.
Eelkõige peab abitreener mängu ülevaatamisel rõhku panema standardolukordadele, et need endale võimalikult kasulikult ja vastasele ebamugavalt ära lahendada.
«Standardolukorrad on jalgpallis ühed vähesed, kus saab asjad enne täpselt ära õppida. Vastaste põhiliikumised nendes situatsioonides tuleb selgeks teha ning vastavalt sellele käituda ja mängida,» sõnas koondise abitreener. «Itaalia on selles mõttes selline koondis, kes on seisvat palli alati hästi mänginud ning seega peame olema eriti ettevaatlikud.»
Kui peatreeneril aeg-ajalt õnnestub tulevaste vastaste mängu vaatama minna, siis abitreeneri tööülesannete hulka sellised asjad enamasti ei kuulu.
«Minu tööpraktikas ei ole seda ette tulnud. Kui koos Arno Pijpersiga koondise juures töötasin, siis vaatasin üks kord Balti turniiri raames Läti ja Leedu kohtumist, kuid see on ka kõik,» meenutas Kivisild.
Abitreener peab tegelema konkurendi nõrkade ja tugevate kohtade analüüsimisega, ent unarusse ei saa jätta ka enda hoolealuste tegemisi.
Kontrollib kodutööd
«Lisaks vastaste mängudele heidame pilgu peale ka oma viimasele matšile. Kuna kohtumisest Fääri saartega on möödas vaid mõni nädal, siis arvatavasti vaatame ka selle üle,» avaldas Tarmo Rüütli abimees.
Samas tunnistas Kivisild, et tal on päris mitmeid ülesandeid, mis aga kohe ei pruugigi meenuda. «Kõik kohustused on meil paberi peal kirjas. Eks tööd tuleb teha vastavalt juhendile – kõik ülesanded on meeskonnas täpselt ära jaotatud,» sõnas Kivisild, kelle vastutusalasse kuulub ka koolitustel osalemine.
Kui jalgpallifännid jälgivad mängu ajal hoolikalt iga oma lemmiku liigutust, siis abitreener peab palju keskenduma hoopis vastasele. «Kui kohtumine pihta hakkab, jälgin esimesed 15–20 minutit eelkõige konkurente ja nende liikumisi, et jõuda selgusele, kas tehtud kodutöö vastab ka sellele, mida väljakul näha on,» tõi Kivisild veel ühe näite oma tööülesannetest.
