Tagasi
foto: Toomas Huik
EM-valikmängus Itaaliale 1:2 kaotanud Eesti jalgpallikoondise peatreenerile Tarmo Rüütlile valmistasid eelkõige tuska endale isiklike eksimuste tõttu lüüa lastud väravad. Pärast Sergei Zenjovi juhtväravat 31. minutil tundis Rüütli end üsna kindlalt, kuid teise poolaja keskel kolme minuti jooksul (täpsemalt 60. ja 63. minutil) lasti kõik luhta.
«Tundsin end poolajal kindlalt, põhjust rõõmustamiseks oli küll. Tegime nii, nagu oli plaanitud, ning kõik töötas. Miski ei ennustanud, et meile lüüakse nurgalöökidest kaks väravat,» meenutas Rüütli. «Need olukorrad tulid personaalsetest vigadest. Esimese värava puhul jooksis Piiroja oma tsooni tühjaks ning teisel korral lasi Zenjov palli lihtsalt jala alt läbi. Mõlemad vastaste väravad olid meie personaalsed eksimused ja mehed, kes olid sellega seotud, ei tunne ennast hästi.»
Muidu suurepärase mängu teinud, kuid itaallaste esimese tabamuse puhul oma mehe vabaks jätnud Piiroja võttis süü aumehena omaks.
«Kui vaja kellelegi tuhka pähe raputada, siis olen see mina,» nentis Piiroja. «Vaatasin, et üks mees jääb vabaks, astusin temaga sammu kaasa, millega tulin oma tsoonist välja, ja sealt lõi Cassano (Antonio) ära.»
Tegelikult tuleb aga Eesti rahvusesinduse ees müts maha võtta. Itaallastele anti kõva lahing ja seda tunnistasid ka külalised.
«Meie vastased olid hästi organiseeritud, paremini, kui me oleks arvanud,» tunnistas poolkaitsja Daniele De Rossi välismaa meediale. «Nad panid meid kõva pinge alla ja kahte väravat Eestile polnud lihtne lüüa.»
Itaallaste peatreener Cesare Prandelli aga kinnitas mägujärgsel pressikonverentsil, et tema oli võidus kogu aeg kindel.
«Tegelikult ei kartnud ma kordagi, et me ei võida. Mängisime algusest peale hästi ning ütlesin poolajal meestele, et kui nii edasi mängime, siis võidame,» sõnas Prandelli. «Kõige tähtsam on see, et oleme hakanud rohkem meeskondlikult mängima.» (PM)
-------------------------------------------
Eksperdi arvamus
Urmas Kirs
endine Eesti jalgpallikoondislane:
Üldplaanis oli ju mängupilt positiivne, kuid arusaamatuks jäi eestlaste käitumine Itaalia väravate puhul. Eestlased ei keskendunud piisavalt ja liiguti valesti. Tsooni tuleb küll hoida, kuid eelkõige peavad mängijad minema palli peale.
Piiroja tegi valearvestuse, kuid miks keegi sinna asemele ei liikunud, vaid jäeti kaks meest värava ees vabaks. Ja kus oli mees, kes pidanuks Piiroja kaetavat meest tegelikult võtma? Mis puutub keskvälja, siis palle võitlesime küll hästi, kuid just viimase söödu kvaliteedist jäi puudu.
Kui itaallased oma väravad ära lõid, oli selge, et nad oskavad mängu tappa ja rünnakutempo maha võtta ning Eestil läheb viigistamine raskeks. Mis puutub Eesti väravasse, siis see oli sarnane sellega, mille kunagi lõi Martin Reim Itaaliale. Lihtsalt Reim lõi otse karistuslöögist, Zenjov aga tagasipõrkunud pallist.
