Tagasi
foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees
«Täna on pidu ja naudime ülevat hetke, kuid õitsema ei maksa hakata, sest võõrsil saadav 0:3 kaotus tähendaks kokkuvõttes kõrbemist,» manitses võrkpallikoondise nurgaründaja Jaanus Nõmmsalu pärast EM-valikmängus Hollandi üle saadud 3:1 võitu.
Vähem kui aasta tagasi uksed avanud Pärnu spordihall praksus laupäeval pingete all, sest nii olulist spordisündmust polnud kuurortlinna esindussaali seinad varem näha saanud.
Eesti rahvusmeeskonna ülioluline võit EM-valiksarja kvalifikatsioonis kuulsusrikka ajalooga tulpidemaa esinduse üle annab alust oma nina taeva poole tõsta ja tõeks võtta: oleme tõusnud suurte sekka!
Mullusel EMil 14. koha saanud Eesti on väga lähedal kinnitamaks Maarjamaa parima pallimängukoondise staatust, sest reaalne võimalus Vana Maailma eliitseltskonda jõuda on vaid käsipalluritel. Meie mehed kindlustavad koha tuleval aastal Austrias ja Tšehhimaal peetavale finaalturniirile kindlasti siis, kui võidavad pühapäeval Rotterdamis peetavas korduskohtumises kaks geimi. 1:3 kaotuse korral läheb punktide lugemiseks, avamängu järel on Eesti plussis kümne silmaga.
«Pean Hollandit jätkuvalt favoriidiks. Tasemetõusust saab rääkida siis, kui korduvalt sellist mängu näitame,» märkis Nõmmsalu. «Teadsime, et oleme võimelised Hollandit võitma, sest eelmised kohtumised nendega olid tasavägised. Oleme EMi suunas sammu astunud, nüüd tuleb jalg maha panna.»
Kuigi Hollandi praegune tase jääb hiilgeaegadest kaugele, tuleb märkida, et Atlanta olümpiavõitja sai sel suvel Maailmaliigas võõrsil 11 300 pealtvaataja kurvastuseks jagu Brasiiliast 3:0 ning võitis neljal korral Lõuna-Koread. Samas tuleb Eesti kahe aasta tagust võitu Poola üle pidada hinnalisemaks.
«Oleme teekonnast käinud 20–30 protsenti. Nädala pärast on Hollandil tõenäoliselt üks mees juures (kõhulihasevigastusest taastub nurgaründaja Jeroen Rauwerdink – toim) ja see võib nende mängu oluliselt muuta,» märkis peatreener Avo Keel.
«Tegime algusest lõpuni korrektse esituse ja selliselt seisult on hea Hollandisse minna. Suur tänu kaasa elama tulnud inimestele,» lisas kapten Kert Toobal. «Poola vastu otsustas edasipääsu üks kohtumine, nüüd peame kaks korda järjest kõrgest klassist mängu näitama. Oleme lati kõrgele seadnud ja peame sellest üle hüppama.»
Kahes esimeses geimis peamiselt Itaalia ja Belgia tippklubides leiba teenivatele mängijatele toetuvale vastasele 19 ja 25 punkti loovutanud Eestit tabas ainus nõrkushetk kolmandas geimis, mille servi vastuvõttu märkimisväärselt parandanud ja kaitses imepalle kätte saanud hollandlased 25:22 võitsid. Muutust ei suutnud tuua ka geimi keskel Nõmmsalu asemel sekkunud Martti Rosenblatt.
«Kolmandas geimis tuli statistikult Alar Rikbergilt sõnum, et meie serv on nõrgemaks jäänud. Ma polnud sellega päri, Holland tegutses vastuvõtul lihtsalt kindlamalt,» selgitas Keel. «Mind häirib treenerite seas üle maailma levinud lause: «Mängisime kehvasti.» Pigem on küsimus selles, kui palju vastane laseb mängida.»
Neljandas geimis seisul 16:16 tegi Keel riskantse liberote vahetuse, asendades pisut ebakindlat mängu näidanud Asko Esna venna Sten Esnaga.
«Loomulikult olin põhikoosseisust välja jäädes pettunud, kuid mõistan olukorda, sest Keelel oli raske valikut langetada,» rääkis Sten Esna. «Libero positsioon on vaimselt raskeim, sest on ette tulnud mänge, kus saan geimi jooksul kõigest kaks korda palli puutuda.»
Pärnus treeninglaagris viibivaid võrkpallureid ootab sel nädalal uus päevakava, sest kordusmäng algab kohaliku aja järgi kell 14, mil sinisärklased on harjunud puhkama. «Treeningutel läheneme igale mehele individuaalselt, kuid põhirõhk jääb servi vastuvõtule,» täpsustas Keel, kes ei osanud öelda, kas võtab Hollandisse kaasa sama koosseisu.
Eesti koondislased elavad hollandlastest paremini
Hollandi peatreener Peter Blange (pildil) jäi vastuse võlgu küsimusele, kas Eesti võiks taseme poolest kaasa teha igasuvises tippkoondistele mõeldud Maailmaliigas. Mängijana Atlanta olümpiavõitjaks kroonitud mees lisas, et nad osalevad eliitseltskonnas hoolimata nigelast eelarvest.
«Mängijad palka ei saa, neile hüvitatakse ainult reisimisega seotud kulud. Teeme seda kõike spordi pärast,» täpsustas Blange, kelle leping kehtib Londoni olümpiani, kuhu hollandlastel on suur soov jõuda. «Holland on väike riik (16,6 miljonit elanikku ehk üle kümne korra rohkem kui Eestis – toim), kus võrkpalliga tegeleb palju naisi, kuid oluliselt vähem mehi. Oleme nagu kaladeta järv.»
Võrdluseks – Eesti koondislaste kontole laekub iga kuu 12 000-kroonine stipendium (loe: puhtalt kätte), lisaks saavad nad laagris olles ja võistlustel käies tasuta süüa.
Blange tõstis esile Eesti resultatiivseimana 26 punkti toonud Oliver Venno suurt panust. «Mõlema meie diagonaalründaja tegevus jättis soovida. Eesti vääris võitu, kuid oleme võimelised kodusaalis palju paremini mängima,» kinnitas Blange. (PM)
