Eesti parim kuulitõukaja Taavi Peetre istus laupäeva õhtupoolikul koos oma venna Teedu ja sõbra Ergoga paati, et minna Tamula järvele kalastama. See minek oli kirglike õngitsejate jaoks harjumuspärane, kuid saatus tahtis nii, et Taavi Peetrele jäi see viimaseks.
Mis täpselt Tamula järve linnapoolse supluskoha ja Roosisaare vahele jääval veteväljal juhtus, teavad vaid paadis olnud mehed. Paraku oli eluga pääsenud Teet Peetre kaldale jõudes nii rängas šokis, et polnud kohe pärast õnnetust ega veel järgmisel päevalgi võimeline politseile ja päästeametnikele selgitusi jagama. Kolmas mees olevat aga veidi enne saatuslikku hetke sootuks paadist lahkunud.
Kolme kogenud kalamehe käsutuses olnud metallist paat Progress läks ümber õhtul poole kuue ja kuue vahel. Põhja vajunud paadist vette kukkunud meestele läks appi samuti järvel aega veetnud seltskond. Neil õnnestus Teet välja tõmmata, ent vägilase mõõtu Taavi oli selleks ajaks juba vee alla kadunud. Tuttavate sõnul oskas ta küll ujuda, kuid see polnud tema tugevaim külg.
Laupäeva õhtul ilmus meediasse vastukäivaid teateid. Ühe versiooni kohaselt oli paadis kaks meest, teised rääkisid kolmest õnnetusse sattunud kalastajast. Alles hiljem selgus, et vendadega koos olnud Ergo viidi vahepeal Roosisaarele. Kui ta sõpradega ühinemiseks kaldale naasis, oli õnnetus juba juhtunud. Võimalik, et üldsusele jäävadki järvel toimunu üksikasjad teadmata. Politsei ja piirivalve pressiesindaja Agu Lalli sõnul on tegemist õnnetusega ja uurimist ei algatata.
Eile õhtuks polnud Taavi Peetre surnukeha ega Tamula põhja jäänud paati leitud. Abi polnud ka tuukritest, demineerijatelt laenatud metalliotsijast ega inimestest, kes esimesena sündmuspaigale jõudsid – õhtupimeduse saabudes tuli töö katkestada. Esialgu ei suudetud tuvastada isegi õnnetuse täpset toimumispaika.
Kahtedel olümpiamängudel osalenud ja tänavu Barcelona EMil 14. koha saanud Taavi Peetrest jäid maha elukaaslane Katrin ja novembris kaheaastaseks saav poeg. Kõigest 27-aastaseks elanud mehe elutee katkes pärast karjääri edukaimat hooaega – suvel tõukas ta Eesti kõigi aegade teise tulemuse 20.33 ning omandas koostöös Aleksander Tammertiga pöördelt tõukamise tehnika.
Eile pidi Peetre kalavetelt naasma ja nädala alguses oli plaanis arutada Tammertiga uueks hooajaks valmistumise plaane. «Ilmselt teinuks me koos paar treeningut, laupäeval pidime sõitma Põlvasse, et osaleda üritusel, kus olümplased külastavad laste spordipäeva,» rääkis Tammert. Paraku jääb põlvalastel Peetrega kohtumata.
Aastaid töötas Peetre koos treener Ants Kiisaga, Tammertiga sidus teda vaid ühe hooaja kestnud koostöö. Tulemused näitasid, et asjad liikusid ülesmäge, seda kinnitas Peetre ka suvistes intervjuudes.
«Taavi oli kohati väga tõsine spordimees, aga mõnikord ka pisut laisk,» iseloomustas Tammert. «Kuid vaatamata vigastustele soovis ta kõvasti trenni teha ning tõestada, et suudab kuuli kaugele tõugata. Olime alles suure tee alguses.»
Tammert märkis, et tõeliselt lähedaseks saigi ta Peetrega pärast koostöö algust. Spordis kõike näinud mehe jaoks polnud palju vaja mõistmaks, et tegemist on hea sõbraga, kes ei keeldunud ka kriitilistel hetkedel abistamast. «Sellele kõigele mõeldes tundub elu ja juhtunu väga ebaõiglasena,» lausus ta kurvalt.
Peetre abivalmidust tõstis esile ka kauaaegne sõber, endine Eesti esisprinter Argo Golberg. «Kui midagi oli vaja, aitas ta alati,» märkis ta. Golbergil oli ootamatult lahkunud sõbrast raske rääkida, üksikute sõnade ja lausekatkete vahele jäid pikad pausid. «Oma unistuste ja eesmärkide teemadel ei teinud ta kunagi suurt juttu.»
Kuigi väliselt jättis Peetre alati rõõmsameelse mulje ja eelmine treener Ants Kiisa nimetas teda päikseliseks inimeseks, oli ta loomult tagasihoidlik. Avalikkuse ees silma paista polnud tema jaoks meeldiv. «Taavi ütles, et spordimehe eest räägivad tulemused,» meenutas Kiisa. «Sponsorid andsid kunagi tema käsutusse nimelise auto, ent ta ei tahtnud sellega ringi sõita – ütles, et sportlikus mõttes ei lähe hästi, inimesed vaatavad ja tal on piinlik.»
Hiiumaal Putkaste külast pärit Peetre tuli noore poisina Tallinna Audentese spordikooli ja soovis saada mitmevõistlejaks. Kuid temast sirgus tõeline vägilane ja kümme aastat tagasi alustas ta Kiisa juhendamisel kuulitõuke ja kettaheitega.
Kuigi Peetre sai osaleda paljudel tiitlivõistlustel, ei jõudnud ta lühikeseks jäänud elu jooksul sportlasena täielikult avaneda. «Ta oli superandekas, kuid temas puudus selline võiduiha nagu Gerd Kanteril või Erki Noolel,» hindas Kiisa. «Võimekust näitab aga juba seegi, kuidas ta suutis ühe hooajaga uue tõuketehnikaga kohaneda.» Tammert lisas: «Kahjuks ei saanudki ta oma võimeid realiseerida. Usun, et 21 meetrit oleks ta täis tõuganud. Meie esialgne plaan oli töötada Londoni olümpiani.»
Isegi väikesest maakohast suurde linna sattumine ei löönud Peetrel pead segi. «Taavi polnud suur pidutseja. Kui ta soovis lõõgastuda, kutsus sõbrad kokku ja tegi mõne väiksema grillipeo,» teadis Kiisa.
Kuulitõuke ja pere kõrval võttis Peetre ajast suure osa kalastamine. Tihti sõitis ta sõpradega just Võru kandis asuvatele veekogudele. Seal läheduses elavate sugulaste juures oli hea hoida püügivarustust ja saada peavarju. Üks sellistest retkedest saigi talle saatuslikuks.
Taavi Peetre
5.07.1983–11.09.2010
• Kuulitõukes Eesti kõigi aegade teise tulemuse 20.33 omanik.
• Osalenud kahtedel olümpiamängudel. 2004. aastal Ateenas tõukas ta 19.14 ja oli 26., 2008. aastal Pekingis tõukas 19.57 ning oli samuti 26.
• 2009. aastal Berliini MMil tõukas 19.91 ja sai 15. koha.
• Tänavusel EMil Barcelonas tõukas 19.42 ja sai 14. koha.
-------------------------------------------------------------
Kool mälestab leinaseisakuga
Laupäeva õhtul uppunud Taavi Peetret mälestavad Peetre kooli, Käina gümnaasiumi õpilased ja õpetajad leinaseisakuga.
«Sellises väikses kohas nagu Käina oli Taavi kõigile teada ja tuntud. Me kõik elasime tema võistlustele ja saavutustele kaasa,» rääkis Käina gümnaasiumi direktor Ene Urman. «Taavi oli väga seltskondlik, vilgas ja toimekas poiss,» meenutas Urman.
Kooliga suhtles Peetre direktori sõnul üsna tihti – käis külas ja võttis osa vilistlaste kokkutulekutest. Täna mälestab Käina gümnaasium vilistlast leinaseisakuga ning leinaküünalde süütamisega. «Ma just mõtlesin ka Taavi vanemate peale. See on ikka väga kurb, avaldan neile südamest kaastunnet,» ütles Urman.
Hiiumaalt Putkaste külast pärit Peetret jäävad mälestama ka Käina valla elanikud. Vallavanema Ilmi Alksi sõnul mälestavad nad Peetret ja avaldavad südamest kaastunnet lähedastele. (PM)