Kas võrkpalli järjekordne edu avab riigi rahakoti?

Eesti võrkpallikoondise teise järjestikuse Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile jõudmise taustal tõstatub vana küsimus: kas hädapärase ettevalmistuse nimel tuleb jälle fännisärke müüma hakata või ulatab riik abikäe, et meie vaieldamatult edukaim pallimänguvõistkond saaks rahulikult aasta suursündmuseks valmistuda?

Sellele küsimusele annab õige pea loodetavasti spordisõpru rahuldava vastuse peaminister Andrus Ansip, kes mullu kurikuulsa mõttekäiguga («Minu hinnangul ei pea sport olema riigi sport. Üle maailma on spordi toetamine eraettevõtete asi, riigi suur panus on totalitaarsete režiimide nähtus.») maha sai.

Raha pole kunagi piisavalt

Eile Euroopa suurimas sadamalinnas Rotterdamis koos abikaasaga Eesti koondisele kaasa elama tulnud Eesti Võrkpalliliidu president Vilja Savisaar-Toomast lubas, et mängijate pangaarvele laekub saavutusele kohane preemia. Kui suur see olema saab, otsustab alaliidu juhatus.

Ansipi legendaarne avaldus ja kultuuriministeeriumi suhtumine pärast koondise jõudmist 2009. aasta EMile kriibib siiani ka peatreeneri Avo Keele hinge.

«Meeskond on oma töö teinud. Eelmine kord mõnede inimeste süda saavutatust ei soojenenud. Äkki nüüd...» lootis Keel pärast eilset kindlat 3:0 võitu Hollandi üle ajakirjanike küsimustele vastates.

Olgu rahaga kuidas on – seda pole kunagi piisavalt –, kuid meie võrkpallurid tõestasid, et kuulume Euroopa 16 tugevama riigi sekka. Nagu ka mullu Türgis on Eesti tuleva aasta septembris Austrias ja Tšehhimaal peetaval turniiril rahvaarvult väikseim riik.

Reisiplaane saavad pöidlahoidjad tegema hakata pärast alagruppide loosimist, kus selgub, kas Eesti mängib Viinis, Innsbruckis, Prahas või Liberecis.
«Praegu «lepin teadmisega», et saame EMil osaleda. Fännide seisukohast toimub finaalturniir soodsas piirkonnas ja huvilistel on lihtsam kohale tulla kui Türki,» märkis peatreener Keel.
Eestlaste kvaliteedimärk

Sinisärklaste kaks suurepärast 3:1 ja 3:0 võitu suurte traditsioonidega Hollandi üle ei anna põhjust kahelda, et meeskond on astunud väikese, kuid olulise sammu maailma tipule lähemale. Need, kes eile kihlveokontorites panustades Eesti koondise võitu uskusid, said raha rohkem kui viiekordselt tagasi.

Atlanta olümpiavõitjaks kroonitud, mullusel EMil 7. koha teeninud ja tänavu Maailmaliigas korra Brasiiliast jagu saanud Hollandi tugevusest annab aimu fakt, et Vana Maailma eliitseltskonnast jäädi viimati kõrvale 1981. aastal.

«Eesti mängijatesse ei suhtuta Euroopas kui meestesse Kuu pealt,» ütles eilses kohtumises põhikoosseisu kuulunud libero Sten Esna. «Eestlastel on kvaliteedimärk küljes, võime julgelt rinna ette lüüa. Seda näitab ka järjest tugevamatesse välisklubidesse siirdumine. Ajad, kus paberil vastaste kodumeeskondade uurimisele suurt tähelepanu pöörasime, on möödas.»

Nii üleolevat rõõmu kui kahe aasta tagune Poola seljatamine võit hollandlaste üle kaasa ei toonud, kuid Keele sõnul tuleks saavutatut kõrgemalt hinnata.

«Eelmisel valikturniiril ulatas Montenegro meile abikäe ja edasipääseja otsustas üks kohtumine. Nüüd tuli kahes mängus kõrget taset näidata,» põhjendas Keel.

Meie mehed ei jätnud midagi saatuse hooleks ning kindlustasid EM-pääsme kahe esimese geimi 25:21 ja 25:16 võiduga. Eesti hoidis pidevalt turvalist edu ja kuigi võõrustajad jõudsid mõnel puhul ohtlikult lähedale, ei tekkinud võitjas kordagi kahtlust.

Seejärel andis Keel taas fantastilist mängu näidanud, 12 punkti toonud Oliver Vennole, Kert Toobalile, Keith Pupartile ja Ardo Kreegile puhkust ning saatis teise ešeloni karastuma. Eeskujulikult oma tööd teinud koosseis kallutas pingelise geimilõpu enda kasuks 25:23.

«Esimene geim oli närviline, kuid juba siis käis peast läbi mõte, et oleme täna Hollandist paremad,» meenutas Keel ärevaid hetki. «Holland pidi murrangu toomiseks serviga kõvasti riskima, kuid see ei toonud edu. Teise geimi keskel olin edasipääsus kindel.»

«Teist korda järjest EMile jõudmine on Eesti võrkpallile suur asi,» täiendas sidemängijast kapten Kert Toobal. «Oleme viimastel aastatel palju arenenud ning kõik mängijad ja taustajõud on suve jooksul kõvasti tööd rüganud. Üritasime lihtsaid vigu vältida, sest vastane oli surve all.»

Kuigi Keele leping peatreenerina kehtis EM-valiktsükli lõpuni, pole kahtlust, et alaliit on selle pikendamisest huvitatud. Lisaks Tallinna Selverit juhendav Keel on samuti valmis jätkama. «Kui lubatakse, siis juhendaks hea meelega meeskonda edasi,» lisas endine sidemängija.

EM-VALIKMÄNG
Holland – Eesti 0:3 (–21, –16, –23)
Holland: Klapwijk 12 punkti, Kooy 10, Rauwerdink, Lorsheijd 6, Bontje 5, Kooistra 3, van Harskamp, Trommel 2, van Dijk 1

Eesti: Venno 14, Meresaar 9, Nõmmsalu 6, Pupart 5, Pajusalu, K. Toobal, Kreek, Rosenblatt 3, A. Toobal 1

Ässad 4-5, servi vastuvõtuprotsent 49-43, blokid 8-8, rünnakuprotsent 43-49

2011. aasta septembris Austrias ja Tšehhimaal peetavale EMile on peale võõrustajate pääsme teeninud Poola, Prantsusmaa, Bulgaaria, Venemaa, Serbia, Sloveenia, Soome, Itaalia, Portugal, Slovakkia, Saksamaa, Eesti, Belgia ja Türgi.
-----------------------------------------------------------

Hollandi võrkpallurid pole amatöörid

Eesti võrkpallikoondislasi ärritas esmaspäevases Postimehes ja Õhtulehes ilmunud Hollandi koondise peatreeneri Peter Blange kommentaar, millest võis jääda mulje, nagu oleksid tulpidemaa mängijad amatöörid. Eesti pallurid palusid Postimehel nüanssidega mitte nii hästi kursis olijatele olukorda selgitada.

Blange ütles Pärnus kohtumisejärgsel pressikonverentsil: «Mängijad palka ei saa, neile hüvitatakse ainult reisimisega seotud kulud. Teeme seda kõike spordi pärast.»

Olgu siinkohal öeldud, et Blange pidas silmas suvist perioodi koondises. Hollandi põhimehed teenivad leiba Itaalia, Belgia ja Saksamaa tippklubides ning alaliit hüvitab neile reisikulud. Hollandlaste rahakotti täitsid Maailmaliigast saadud preemiad, päevaraha ega kindlat kuupalka neil pole.

Vähemalt autode järgi, millega Hollandi mängijad Rotterdamis ringi sõitsid, jäi mulje, et nende aastateenistus ületab tublisti meie meeste oma. Eelistatumateks masinateks olid uhked Audid, Mercedesed ja Volvod. Kontrastiks kasutas temporündaja Lars Lorsheijd pisikest Renault Cliot.

Eilsele küsimusele, kas väikesest Eestist sai suur võrkpallimaa ja Holland on tõrjutud teisejärguliseks koondiseks, kostis Blange: «Spordis maksab tulemus. Võistkond on täpselt nii hea kui viimases mängus. Kuid olen kindel, et suudan meie meeskonnast rohkem välja pigistada, kui kohtumised Eestiga näitasid.»

Üks Hollandi ajakirjanik väitis aga, et kuigi Blange leping kehtib 2012. aasta Londoni olümpiani, kaalutakse tõsiselt tema vallandamist, sest meeskond jäi eemale ka tänavusest MMist. (PM)